• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Teoreetilise füüsika ja Physicumi seminar: Kontekstikahvliga printsiibi ja seaduse vahel

11.09.2026 by Kaido Reivelt

Teisipäeval, 15. septembril 2026 kell 16:15

Physicum A102

Dr. Enn Kasak (Tartu Ülikool)

Rääkides matemaatika keeles seob füüsika sisutühja matemaatika materiaalse maailmaga ja tekkiv infopanus omandab tähenduse inimliku tõlgendamise kaudu, jättes sageli ebamääraseks, kuivõrd jutt käib maailma enda juurde kuuluvast, maailma mõistmise vahendist või mõtlemise elemendist. Selgust taotledes ehitas füüsikuna alustanud C. S. Peirce teaduse loogika triaadsetele seostele, mis lubavad teabe kontekstist eristada ja taaskasutada esialgu ebaoluliseks peetavat infot. Antiigist pärinevad teadusliku mõtlemise vormid võivad kõnealuse info tõlgendamisel osutuda segavateks metafüüsilisteks eelarvamusteks. Ent kui märgata ootamatut häirivat küsimust, võib see suunata ka uudsele vastusele.

vt E. Kasak, P. Lorents, J. Saar, R. Veede “On semiosis in physics and in nature” Acta Baltica Historiae et Philosophiae Scientiarum, 14, 1 (2026) DOI: 10.11590/abhps.2026.1.01

Filed Under: Eestist endast

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in