Klaus Lackner Arizona Riiklikust Ülikoolist tutvustas uudset sünteetilist materjali, mis seob süsinikdioksiidi tuhat korda efektiivsemalt kui puud. Arizona Riiklikus Ülikoolis on olemas spetsiaalne Negatiivse süsinikdioksiidi emissiooni keskus (Center for Negative Carbon Emission), mis just selle temaatikaga tegeleb. Töörühm loodab, et tulevikus hakatakse selliste materjalidega atmosfäärist süsinikdioksiidi eemaldama. Loodud materjal on küll odav, aga kas see on tõepoolest tõsiseltvõetav plaan? Rehkendused näitavad, et efekti saavutamiseks on seda vaja sada miljonit konteineritäit.
Süsiniku kogumise süsteemi prototüüp.
Kliima soojenemine on tõsine, tähtis ja igast aspektist käsitlemist väärt teema. Kliima soojenemise põhjusena nimetatakse tavaliselt süsinikdioksiidi suurenenud kontsentratsiooni atmosfääris. Lackner’i töörühm on loonud membraani, mida läbinud õhust seotakse 10 – 50% süsinikdioksiidist. Membraani töötavaks komponendiks on vaik … täpsemalt ioonvahetusvaik – vaigu positiivsed ioonid seovad süsinikdioksiidi maksimaalselt üks süsinikdioksiidi molekul iga positiivse laengu kohta. See protsess on niiskusetundlik selliselt, et vaik absorbeerib süsinikdioksiidi kuivas õhus ja vabastavad selle niiskes õhus. Materjal on juba kättesaadav, kuna seda kasutatakse vee puhastamisel ja pehmendamisel. Nii et põhimõtteliselt on võimalik hakata atmosfääri süsinikdioksiidist “puhastama”.
Siiski, süsinikdioksiidi kokku kogumine on vaid esimene etapp selles protsessis. Pärast kokku kogumist tuleb see ka kusagile ladustada. Pealegi küllastub filter mõne tunni jooksul, misjärel tuleb see viia niiskesse kohta, et süsinikdioksiid uuesti eralduks.
Olete te kunagi mõelnud, mitu tonni süsinikdioksiidi eraldub ühe tonni söe põletamisel, ligikaudu? Kui kaevandame ja põletame miljon tonni sütt ja tahame tekkinud süsinikdioksiidi samasse auku maha matta, siis kas see on võimalik? Neile küsimustele on võimalik vastata vaid kooliharidust appi võttes, proovige!
Tahaks ka küsida, et puud küll kasvavad aeglaselt, aga nende massist moodustab süsinik lõpuks poole, mis on vastav parameeter uuele materjalile? Sest sellist infot hetkel ei ole.
Seda, kas kliima soojeneb, enam pigem ei vaidlustata. Keerulisem on muutuste põhjustega – kas süüdi on inimene või on tegemist looduslike protsessidega? Kui soojenemise põhjuseks on inimtegevus, siis ehk on tõepoolest võimalik ka see, et inimene kliimat jahutab. Aga idee atmosfääri süsinikdioksiidist puhastamisest on igal juhul suurusjärke ägedam, kui näiteks jõgede teisipidi voolama sundimine.
Allikas:
Täname Uno Mäeorgu abi eest.
Süsinikku püüdva vaigu paneelid.
Leave a Reply