• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

NASA ja NSF rahastatud uurimus leidis esimese elamiskõlbuliku planeedi

1.10.2010 by Fred Piirimäe

Kalifornia Santa Cruzi Ülikooli ja Washingtoni Carnegie Instituudi  planeedijahtijate rühm teatas planeedi leiust, mis tiirleb ümber tähe täpselt „elamiskõlblikus tsoonis“ . Planeedi mass on kolm korda suurem Maa omast.

Avastus on rohkem kui kümne aasta jooksul tehtud vaatluste tulemus W.M. Keck Observatooriumis Hawail, ühe maailma suurima optilise teleskoobiga. NASA ja Ameerika Teadus Fondi (NSF) poolt rahastatud uurimus asetab planeedi tsooni, kus võib eksisteerida vedelas olekus vesi. Kui vaatluse tulemused saavad kinnitust, siis saab olema tegu Maaga sarnaseima eksoplaneediga, mis on siiani avastatud ning esimene potentsiaalne elupaik.

Gliese 581 oma päikesesüsteemis

Astronoomide jaoks tähendab „potentsiaalne elupaik“ seda, et planeedil püsib elu, kuid mitte ilmtingimata inimesele sobiv. Elamiskõlbulikkus sõltub paljudest asjadest, aga vedela vee ja atmosfääri olemasolu on neist tähtsaimad.

Uued leiud põhinevad lähedal oleva punase kääbuse, täht Gliese 581 üheteistkümne aasta pikkusel vaatlus tööl HIRES spektromeetriga Keck I teleskoobil. Spektromeeter lubab täpselt mõõta tähe radiaal kiirust (selle liikumis kiirust maast eemale), mis võib paljastada planeetide olemasolu. Tiirleva planeedi gravitatsiooni tõmme põhjustab perioodilisi muutusi tähe eemaldumis kiiruses. Mitmed planeedid tekitavad komplekseid võnkeid tähe liikumises, ning astronoomid kasutavad keerulisi analüüse, et tuvastada planeete ja kindlaks teha nende orbiite ja masse.

Kecki pika-ajalised tähtede võngete vaatlused võimaldasid leida selle mitme planeedilise süsteemi, mis tõestab taaskord, et Keck on imeline vahend teaduslikuks tööks. Steven Vogt (  Kalifornia Ülikooli astronoomia professor ja astrofüüsik ) ütles: „ Fakt, et me suutsime leida selle planeedi niivõrd kiiresti ja nii lähedalt tähendab, et sellised planeedid peavad olema väga tavalised.

Uus planeet on kolme kuni neljakordse Maa massiga ja teeb täis tiiru ümber oma tähe natuke vähem kui 37 päevaga. Selle mass viitab planeedi kivisele koostisele ja kindlale pinnale ning piisavale gravitatsioonile, mis suudaks hoida atmosfääri enda ümber.

Kahekümne valgusaasta kaugusel Libra tähtkujus asuv Gliese 581 asub planeet c ja d keskel. Teised kaks planeeti paiknevad täpselt elamiskõlbliku tsooni ääre alal, üks külmal poolel ja teine kuumal.

Elamiskõlbulik Gliese 581 on lukustatud oma tähe külge, mis tähendab seda, et tema üks pool on tähe poole ning teine pool veedab aega igaveses pimeduses. Kõige elamiskõlbulikum tsoon planeedi pinnal peaks olema joon valguse ja varju vahel.

Allikas

Filed Under: Teadusuudised

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in