Reedel, 12. juunil kell 16:15 toimub Physicumi (Ravila 14C) auditooriumis A101 Matti Selja kaheosalise kõrgkooliõpiku “Sissejuhatus hajumise kvantteooriasse” esitlus.
Autor on oma õpiku tagakaanele trükkinud järgmised read: “Richard Feynman ütles ühes kvantmehaanikat populaarteaduslikul tasemel tutvustavas loengus järgmised sõnad: “Ma arvan, et ma võin vabalt öelda – mitte keegi ei saa kvantmehaanikast aru.” Paradoksaalsel kombel oli see mõeldud kuulajaid lohutama, mitte ehmatama: ärgu keegi liialt kurvastagu, kui tal on arusaamisraskusi. Meil kõigil on kvantmehaanikast raske aru saada, ning need raskused on ennekõike psühholoogilist laadi, kuid hoopis tähtsam on, et ta kirjeldab tegelikkust adekvaatselt. Tänaseks on välja arendatud täiuslik teoreetiline aparatuur ja loodud metodoloogiline (sealhulgas arvutusmetodoloogiline) baas, mis lubab kvantmehaanikaga tulemuslikult tegelda ka neil, kes temast aru ei saa ehk – Feynmani öeldut parafraseerides – kõigil meil.”
Matti Selg
Autor ütleb ka, et: “Selle kõrgkooliõpiku lugejatelt eeldatakse üldfüüsikalisi baasteadmisi, kõrgema matemaatika aluste tundmist ning elementaarset ettekujutust kvantmehaanikast. Olles ennekõike adresseeritud füüsikaüliõpilastele, peaks ta siiski olema jõukohane ka muudes täppisteaduse valdkondades (matemaatika, keemia) spetsialiseerunuile. Suurem osa käsitletavatest teemadest seostub hajumise kvantteooria ja selle rakendustega, milles eestikeelne (pöördhajumisteooria osas ka mistahes muukeelne) õppekirjandus praktiliselt puudub.”
FYYSIKA.EE lugejatele ei ole vaja öelda, et valguse hajumine on nähtus, mida me igapäevaselt näeme ja mida juba põhikoolis füüsika kursuses ka õpitakse. Aga milline on selle nähtuse kvantmehaaniline käsitlus? Mismoodi selle kvantmehaanika “tegemine” üleüldse käib? Isegi kui raamat päriselt jõukohane ei ole, on sinna sisse sama põnev vaadata, kui mõne võimsa auto kapoti alla …
Leave a Reply