Plaan toimib

Eelmisel nädalal saime teada 3. mooduli eksamite tulemused. On põhjust rahul olla. Esimese eksami eest sain 78%, mis on Kosmoseülikooli karmi hindamist arvestades väga hea tulemus. Teise eksami eest lausa 89,5%, mil oli terve Kosmoseülikooli parim tulemus.

Esimene eksam kujutas endast 4-tunnist testi kogu õpitud materjali peale. Kuna Tartu Ülikooli magistritöö kirjutamine võttis eksamiteks valmistumiselt osa aega ära, on teooria tundmise eest 78% väga hea tulemus. Veebruari lõpus eksami lähenedes kiirendasin ühe loengu läbi vaatamise kiirust 1,5-lt tunnilt 0,5-le tunnile, et jõuda siiski kõik loengud õigeks ajaks üle vaadatud. Süsteem töötas, kuid veidi andsin süviti minekus kindlasti järele.

Motorola toodetud Iridium satelliit, üks 66-st sellisest toodetud satelliidist purunes kahe satelliidi kokkupõrke tagajärjel veebruaris.

Teine eksam, mis seekord eriti hästi õnnestus, oli suunavate küsimustega essee. Läbivaks teemaks kahe satelliidi kokkupõrge (kokkupõrkest loe täpsemalt uudised.err.ee-st, väga asjakohane artikkel kokkupõrkest ilmus ka märtsikuises TehnikaMaailmas-s Tõnu Tuvikese sulest). Esseega testiti kui hästi oskavad üliõpilased saadud teadmisi terviklikuks pildiks ühendada. Kuna teema sobis mulle väga hästi, siis kirjutasin sisuliselt 4 tundi järjest pliiatsit paberilt tõstmata. Aegajalt vaatasin ainult kella, et kontrollida graafikus püsimist ja mitte kogu aega ühe alapeatüki peale ära kulutada.

Kaks moodulit Rahvusvahelise Kosmoseülikooli programmi on siiski alles ees ning puhkuseks veel aega pole. Käimasolev moodul kujutab endast meeskonnaprojekti. Meie 25-liikmelise meeskonna ülesandeks on kirjeldada lahendus, mis ühendab kaugseire satelliitide mõõtmistulemused maapealsete mõõtmistega ning pakib saadud tulemuse kasutajasõbralikku mobiilsesse seadmesse. Lühidalt “ClimatePhone” ehk “Kliimatelefon” eesti keeles. Üllaks eesmärgiks on avalikkuse teadlikkuse tõstmine kliima muutuste teemal.

Meeskonnatöö tegemine on tegelikult puhas rõõm, mul on õnn töötada koos suurepäraste inimestega. Miks kõik sujub? Sest inimesed räägivad omavahel ja võimalikud probleemid tulevad varakult välja. Igaüks on leidnud endale sobiva rolli, kus ta saab kogu rühmale kõige kasulikum olla. Nüüd tuleb välja eelnevate meeskondlike kodutööde kasu, mis harjutasid koos tegutsemist ja vastutuse jagamist. Minu ülesandeks meie projektis on uurimistöö tegemine ja Wikilehtede administreerimine. Meie kasutatav Wiki lahendus TWiki on võimas vabavaraline rühmatööriist, mis kujutab endast sisuliselt omavahel seotud veebilehtede kogumit. TWiki eeliseks jagatud võrguketta ees on võimalus näha igal aja hetkel kolleegide töö värskeimat seisu. Puudub vajadus pidevalt raport e-kirju saata ja muretseda ühe faili kümne erineva versiooni pärast, mis asuvad erinevates kohtades.

Rühmatöö kõrvalt on minu teine tähtis missioon Tartu Ülikooli magistrantuuri lõpetamine. Praegu kogun veel mõõtmisandmeid lisaks, et võimalikult täpseid järeldusi teha saaks. Täna hommikul mõõtsin Kosmoseülikooli tugijaamaga nelja erinevat kuupsatelliiti: Compass-1, Cute-1, XI-IV ja XI-V. Mõnede mõõtmiste puhul tähendasin signaali tugevuse huvitavat lainetamist ca 2-3 min. perioodiga. Praegu tundub kõige loogilisem põhjendus olevat asendikontroll-süsteemi (attitude control system) mittetöötamine, mis põhjustab satelliidi suvalist laperdamist kosmoses. Kord on antenn tugijaama poole ja siis jälle mööda suunatud, mis põhjustabki signaali tugevuse varieerumist. Tööd on veel omajagu ees, kuid loodetavasti on mai keskpaigaks väitekiri korralikult koos ja saan juunis edukalt magistrikraadi kaitsma asuda.

Ilusat saabuvat kevadet Eestisse ja kõike head!