• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Kui Maal oleks kaks kuud…

29.12.2011 by Stiina Kristal Leave a Comment

Idee kahe kuuga Maast on ulmekirjandusest juba korduvalt läbi käinud. Hiljuti aga on tärganud ideid reaalsest kahe kuuga Maast. Kuu kaugema külje omadused panid teadlased arvama, et kunagi tiirles Maa ümber ka teine kuu, mis hiljem praeguse kuuga kokku põrkas ning selle osaks sai. Alates 2006. aastast on teadlased jälginud pisemaid teiseseid kuusid, mis meie Maa-Kuu süsteemi kuuluvad – need meetripikkused kuud püsivad vaid paar kuud ning lahkuvad siis.

Maa ja Kuu nähtuna teelt Veenuseni. See vaade võiks sarnaneda vaatega kahele kuule Maalt. Pilt: NASA

Kuid mis oleks, kui Maal olekski praegu kaks kuud? Kui erinev oleks elu meie planeedil? Astronoom ja füüsik Neil. F. Comins viis läbi mõtteeksperimendi ning jõudis mõningate väga huvitavate tulemusteni, kirjutab Physorg.com.

Maa-Kuu süsteem on meie Päikesesüsteemis ainus omataoline. Kuu moodustab 1/81 Maa massist – enamik teisi kuusid moodustavad oma emaplaneedist kõigest 3/10 000. Kuu suurus on üks peamisi tegureid keerukate elusorganismide olemasolule Maal. See taevakeha vastutab kõrgete tõusude eest, mis tekitas varase Maa ürgse ,,supi”; tänu sellele on ööpäev 24 tunni pikkune; see valgustab tervet hulka eluvorme, mis elavad ja jahivad toitu öösel; ning see hoiab meie planeedi kaldenurga just sellise, et säiliksid aastaajad.

Teise kuu olemasolu muudaks seda kõike.

Selles kahe kuuga Maa mõtteeksperimendis väidab Comins, et Maa-Kuu süsteem tekkis nii nagu see tekkis juba enne kolmanda keha lisandumist süsteemi -vaja on samu algtingimusi, mis võimaldasid elul tekkida. See kuu, mida me nimetame siin Luna’ks, asuks Maa ja Kuu vahel.

Luna ilmumine tekitaks Maal kaose. Selle gravitatsioonijõud sikutaks planeeti tugevalt, põhjustades tohutuid tsunaamisid, maavärinaid ja vulkaanide kõrgendatud aktiivsust. Vihmaga maapinnale jõudev tahm ja kemikaalid põhjustaksid massilise liikide väljasuremise.

Paari nädala pärast hakkaksid asjad aga maha rahunema.

Luna harjuks oma asukohaga Maa ja Kuu vahel ära. Mõlema keha külgetõmme tekitaks uuel kuul maapinna moondumist ning põhjustaks vulkaanilist aktiivsust, sarnanedes seega Jupiteri kuu Ioga. Pidev vulkaaniline aktiivsus muudaks Luna pinna siledaks ja ühtlaseks, tehes sellest kauni objekti, mida öösiti taevas jälgida.

Foto Jupiteri ümber tiirlevast Iost näitab teiste kuude ja nende emaplaneetide suuruse erinevust. Pilt: NASA

Kuu ja Luna ühendatud valgus põhjustaks palju valgemaid öid, ning nende erinevad pöörlemisperioodid tähendaks seda, et Maal oleks vähem täiesti pimedaid öid. Selle tagajärjel tekiksid uut moodi öise eluviisiga loomad – öösiti jahtivatel loomadel oleks oma saaki parem näha, kuid saak ise arendaks välja paremaid varjamismehhanisme. Vajadus ellu jääda viiks kavalamate ja intelligentsemate öise eluviisiga loomadeni.

Inimesed peaksid selle uue kahe kuuga Maa süsteemiga harjuma ning kohanduma. Kõrgemad tõusud tähendaksid rannal elamise lõppu – mõõna ja tõusu vahe oleks mõõdetav meetrites. Lähedus veele on vajalik kanalisatsiooni tühjendamiseks ja kaupade transpordiks, kuid kõrgemate tõusude ja suurenenud erosiooni tõttu tuleks leida erinevaid viise, kuidas ookeane saaks kaupade liigutamiseks ja reisimiseks kasutada. Seega oleks asustatava ala osakaal Maal tunduvalt väiksem.

Lisaks muutuks ka aja mõõtmine. Meie praegune kuude süsteem oleks sobimatu. Selle asemel tuleks võtta kasutusele täielike ja poolikute kuude süsteem, mis võtaks arvesse kahe kuu liikumist.

Lõpuks põrkaksid Luna ja Kuu kokku, tekitades sellise Kuu, nagu see on praegu – lisaks liiguks see Maast kaugemale. Nende kokkupõrke tagajärjel sajaks Maapinnale suurel hulgal prahti, viies järgmise massilise liikide hävinemiseni. Lõpptulemuseks oleks üks Maa ümber tiirlev kuu ning järgmise ajastu elu algus.

Allikas

Lisaks: “What If the Earth Had Two Moons?: And Nine Other Thought-Provoking Speculations on the Solar System“

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Täna möödub Maast haruldane kuuga asteroid
  2. Moore’i seadusega elu jälil
  3. Habemus papam: tossu keemia
  4. Kõrgem robotmuusika
  5. NASA katsetas Arizona kõrbes elamumoodulit
  6. Kerakujulised tähekogud tasapinnal
  7. Avastati planeet, mis tiirleb ümber kahe tähe
  8. Kvasarite energiaallikaks on mustade aukude liikumine
  9. Tuli kosmoses
  10. Planeet, mis vilistas teadlaste teooriatele

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Inimene kosmos maa

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2022 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in