• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Uurimus: meie Päikesesüsteemi sarnased süsteemid võivad normiks olla

11.04.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Hiljuti loendasid HARPS spektrograaf ja Kepleri satelliit meie Päikese sarnaste tähtede ümber asuvaid planeete, leides suurel hulgal selliseid süsteeme. Sellele järgnenud uurimus ning andmeanalüüs paljastas, et planeetide orbiidid sellistes süsteemides on tugevalt joondunud justkui ketasse – täpselt nagu meiegi Päikesesüsteemis.

Ühel tasandil mitteasuvate orbiitidega eksoplaneet. Pilt: Ricardo Reis (CAUP)

Kaks kõige efektiivsemat meetodit Päikesesüsteemi väliste planeetide leidmiseks on radiaalkiiruse meetod ning transiitmeetod. Radiaalkiiruse meetodis leitakse planeedid planeedi poolt põhjustatava mõju tõttu tähe kiirusele radiaalsuunas (siit ka nimi). Seda kiiruse muutumist saab näha tänu Doppleri efektike. Transiitmeetod sarnaneb aga väikese tähe varjutusega. Kui planeet tähe ümber tiirleb, siis võib selle orbiit asuda mingil hetkel tähe ees – tähelt tulev valgushulk on seega väiksem, sest planeet varjab osa sellest, kirjutab ScienceDaily.com.

Nende kahe meetodi rakendamisel planeedisüsteemidele on suur vahe. Planeedi olemasolu saab tänu radiaalkiirusele leida isegi siis, kui planeedi orbiit on meie vaatevälja suhtes kallutatud – sama kehtib ka planeedisüsteemide kohta. Transiitsüsteemi kasutamiseks peab planeedi orbiit olema aga peaaegu täiuslikult meie vaateväljaga joondus – sama kehtib ka kahe või rohkema planeedi korral. See aga tähendab seda, et kui mitu planeeti antud süsteemis tähte varjutavad, siis jääb nende vahele väga väike nurk.

Teadlased simuleerisid HARPSi (mis detekteerib põhimõtteliselt kõik süsteemid sõltumata nende kaldenurgast) andmetest saadud sageduste abil planeedisüsteeme ning andsid neile erinevad suhtelised kaldenurgad. Tähti varjutavate süsteemide sagedused arvutati aga välja ning neid võrreldi Kepleri satelliidilt saadud andmetega. Nii näidati, et kaksikvarjutavatele süsteemidele saab vaste leida vaid siis, kui nad on süsteemi peatasandiga selgelt joondus. See täpsus peab olema umbes ühe kraadi lähedane ning jõuab kuni viie kraadini vaid väga ekstreemsetel juhtudel.

Antud uurimuse tulemused näitavad järjekindlalt, et planeetide orbiidid on suuremas osas üksteisega joondus, kinnitades ideed, et planeedid moodustavad ketta ning viidates esmakordselt sellele, et planeetidevahelised katastroofilised kokkupõrked on väga harvad. See annab olulise vihje eksoplaneetide tekke ja arengu kohta, jättes siiski mitmeid küsimusi lahtiseks. Sellest uurimusest selgub, et meie süsteemi planeetide orbiitide hea joonduvus võib vabalt olla planeedisüsteemide puhul tavaks.

Artikli peaautor Pedro Figueira: ,,Need tulemused näitavad, et viis, kuidas meie Päikesesüsteem tekkis, peab olema tavaline. Selle struktuur on sarnane meie poolt uuritud teiste süsteemidega, kus planeedite orbiidid on ligikaudu samal tasandil.”

Allikas

Teadusartikkel: “Comparing HARPS and Kepler surveys: On the alignment of multiple-planet systems“

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Cassini avastas Saturni kuul Titanil troopilisi järvi
  2. Veenuse üleminek Päikesest
  3. Värske pilt Marsilt
  4. Uued tõendid keerukate molekulide olemasolust Pluuto pinnal
  5. Tormine Saturn
  6. Tätoveeritud Mars
  7. Vooluring Saturni ja tema kuu Encleaduse vahel
  8. ESA: Veenusel on osoonikiht
  9. Esimene komeet ookeanisarnase veega
  10. Võõras maailm on mustem kui süsi

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Kauged planeedid

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2021 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in