Maailma võimsaim laser pannakse peagi tööle, et laboritingimustes tehispäike süütada.
Paljude teadushuviliste jaoks on ülimaks tänapäeva katseseadmeks saanud Suur Hadronite Põrkur CERNis. Siiski on ka teisi sama mastaapseid ettevõtmisi, mis samuti koondavad tippteadlasi üle maailma ühe võimsa eksperimentaalseadme ümber. Üheks niisuguseks on vastvalminud laserseade NIF (National Ignition Facility) Californias, USAs. Tegemist on kolme jalgpalliväljaku suuruse kompleksiga, milles võimendatakse laserivalgust
 |
| 192 laserikiirt koondatakse niisugusesse tillukesse kuldkapslisse, milles omakorga asub berülliumist kera. Pilt: NIF |
192-s vihus enneolematult kõrge energiani. Seejärel koondatakse kiired vaid kahe millimeetri suurusele berülliumist kerale, mille sisemuses loodetakse käivitada termotuumareaktsioon. Teatavasti vabaneb meie igapäevast elu alal hoidev päikesekiirgus samuti termotuumareaktsioonil, milles vesiniku aatomid ühinevad heeliumiks ja NIF teadlaste ambitsioonikaks eesmärgiks ongi uurida võimalust tekitada kontrollitavates laborioludes pisike kunstlik päike, mis annaks välja rohkem energiat, kui temas reaktsiooni käivitamiseks vajalik laseri-impulss kandis. Kui see õnnestub, saab juba edasi mõelda võimalikele tuleviku elektrijaamadele, mis toodaksid kasutataval kujul energiat maailma kõige levinumast elemendist, vesinikust, samal viisil kui taevatähed.
Loomulikult pakub niisugune võimaluste piire kompiv eksperiment huvi ja väljakutseid ka teiste teadusharude esindajatele. Nii võimaldavad katsetulemused hinnata niisuguste arvutisimulatsioonide paikapidavust, mida kasutatakse tuumarelvade ohutuse hindamisel, aga ka hiidplaneetide, tähtede ja supernoovade sisemustes toimuva uurimisel.
NIF ehitus algas 1997 aastal ja valmimiseni kulus plaanitust viis aastat enam aega ja pea neljakordne esialgne eelarve.
Allikad:
1. physicsworld.com:
2. NIF koduleht – rohkelt informatiivset videomaterjali
Toimetas Erik Randla