Läinud aasta 7. oktoobril nägid tunnistajad Sudaani põhjaosas Nuubia kõrbe kohal Maa poole sööstvat tulekera, mis küll plahvatas juba 37 kilomeetri kõrgusel ja seetõttu ei peetud ka tõenäoliseks maapinnale jõudnud kivimitükke leida, ent üllatuslikult suudeti hilisematel ekspeditsioonidel koguda pea neli kilo samast objektist pärinevaid meteoriidikilde.
Selle taevakivi kukkumise loo teeb erakordseks asjaolu, et Maa poole kihutava asteroiditüki tuvastas juba päev varem USA-s Arizona osariigis asuv teleskoop. See võimaldas välja arvutada langemise aja ja koha ning juba enne Maaga kohtumist mõõta kivikamaka optilisi omadusi ja nende põhjal kindlaks määrata ka vastav asteroidiklass. Andmed
 |
| Asteroidikillud Nuubia kõrbes. Pilt: Nature |
viitasid, et tegemist on väga haruldase F-klassi asteroidiga. Teadlaste rõõm oli seda suurem, et 5-8 detsembril leidsid Khartoumi Ülikooli üliõpilased välitööde käigus üle poole kilo meteoriidikilde, millele lisandus veel üle kolme kilo juba mastaapsema ekspeditsiooni tulemusena 25-30 detsembril. Nii saadi teadaolevalt esmakordselt omavahel kindlalt siduda kivimi keemilised ja struktuuriomadused asteroidilt peegeldunud valguse mõõtmiste põhjal määratud spektriklassiga. Veelgi enam – arvutisimulatsiooni abil mängiti tagurpidi läbi nüüdseks nime 2008 TC3 kandva kivitüki teekond Maale ja ilmnes, et piirkonnas, kust ta tõenäoliselt pärineb, on ainult üks teadaolev F-klassi asteroid, mis kannab nime 1998 KU2 ja tiirleb asteroidide vöös Marsi ja Jupiteri orbiitide vahelisel alal, põigates kohati ka sisemiste planeetide orbiitide poole. KU2 läbimõõduks on 2.6 kilomeetrit ja arvatavalt temast eraldunud ning Nuubia kõrbetaevasse jõudnud tüki läbimõõduks arvutati plahvatusel eraldunud energia põhjal umbes 4 meetrit.
Allikas: Nature 458: The impact and recovery of asteroid 2008 TC3
Toimetas Erik Randla