• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Andromeeda võis tekkida kahe galaktika kokkupõrkel

27.11.2010 by Stiina Kristal

Uusimate arvutisimulatsioonide kohaselt tekkisid meie galaktilised naabrid Magalhãesi Pilved ning Andromeeda kahe galaktika massiivsel kokkupõrkel miljardeid aastaid tagasi.

Pilt: GEPI, Observatoire de Paris/NAOC

Linnutee asub alas, mida astronoomid nimetavad Kohalikuks Galaktikarühmaks. See koosneb umbes neljakümnest galaktikast, neist suurimateks ongi Andromeeda ja Linnutee galaktikad. Mõlemad on hiiglaslikud spiraalgalaktikad. Siiani arvati, et Andromeeda Galaktika(Messier 31), mis asub Maast ligi 2,5 miljoni valgusaasta kaugusel, tekkis kahe või enama väikse galaktika liitumisel, kuid seda ideed pole siiani lähemalt uuritud ega proovile pandud. Seega otsustasid Prantsusmaa ja Hiina teadlased galaktika teket modelleerida, kirjutab Physorg.com.

Simulatsioonid viidi läbi suure võimsusega arvutitel ning nendes kasutati umbes kaheksat miljonit osakest, mis täitsid gaasi, tumeaine ja tähtede rolli. Teadlased modelleerisid elementide vahelisi graviatsioonilisi ning voolava aine vastastikmõjusid, simuleerides Andromeeda tekke kahe galaktika liitumisel: üks veidi suurem kui Linnutee ning teine umbes kolmandik sellest.

Astronoomidel, nende hulgas Dr. Francois Hammeril Pariisi Observatooriumist, õnnestus reprodutseerida enamik Andromeeda omadusi, näiteks tähtede suur kontsentratsiooni selle keskkohas, suurt õhukest ketast, massiivset tolmu ja gaasirõngast ning suurt hulka vanu tähti. Arvutisimulatsiooni kohaselt hakkasid galaktikad suurde kokkupõrkesse liikuma ligi 8,75 miljardit aastat tagasi, liitumine ise toimus ligi 3,5 miljardit aastat tagasi.

Kokkupõrge ise pidi olema äärmiselt raevukas, sest ilma hiigelsuure pöördeimpulsita poleks Andromeeda Galaktika tekkida saanud.

Arvutisimulatsioonid ennustasid ka kokkupõrke, mis võis viia massiivsete jugade(nn. loodesabade) tekkeni.

Teadlaste arvates võis üks neist sabadest moodustada Suured ja Väiksed Magalhãesi Pilved, mis on väiksed, ebaregulaarsed satelliitgalaktikad, mis mööduvad või tiirlevad ümber Linnutee ligi 180 000 valgusaasta kaugusel. Kui nad tõepoolest põrkest pärinevad, heideti nad Linnutee poole teele ligi 1 000 000 km/h algkiirusega.

Hammer ja teised kasutasid Magalhãesi Pilvede teadaolevaid iseäralikke kiirusi, et teha kindlaks nende asukoht miljardeid aastaid tagasi. Nii leiti mitmeid lahendeid, millede algus oli Andromeeda Galaktikas.

Uurimustöö tulemused toetavad hüpoteesi, mille kohaselt pärineb enamik spiraalgalaktikaid galaktikatevahelistest kokkupõrgetest. Samuti kinnitab töö hüpoteesi, mis ütleb, et kääbusgalaktikad tekivad tihti galaktikate liitumisel tekkinud loodesabadest.

Allikas(videoga)

Teadusartikkel “DOES M31 RESULT FROM AN ANCIENT MAJOR MERGER?“

Filed Under: Teadusuudised

Comments

  1. Stiina Kristal says

    21.12.2010 at 6:33 pm

    Tore, kui meeldis. Ning parandasin vajakajäägid ära 🙂

    S.

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in