Looduses suudavad liuskurlased vee peal kõndida, liblikad heidavad vee oma tiibadelt ning taimed püüavad kinni putukaid ja õietolmu. Teadlased Mereuuringute Laboratooriumist(Naval Research Laboratory) võtavad osa uurimusest, mille raames püütakse töötada välja pindasid, mis mõndasid seesuguseid looduses leiduvaid vetthülgavaid omadusi imiteerivad.
Seesuguse tehnoloogia abil saab nii sõjaväelistel, meditsiinilistele kui ka energeetilistel eesmärkidel kasutatavate kattematerjalide taset märgatavalt edasi arendada, kirjutab Physorg.com.

a) Skeem PPX nanokile sadestusest. b) Elektronmikroskoobiga saadud läbilõige PPX nanokilest, c) Pilt anisotroopsest kleepuvast märguvast pinnast, millel on veetilgad. d) Veetilga kleepumine ning ära kukkumine nanofilmi kolme konfiguratsiooni korral. Pilt: Nature Materials
Uurimuse läbiviinud teadlased Dr. Walter Dressick, professor Melik Demirel ning Dr. Matthew Hancock töötasid koos, et valmistada vett-tõrjuv õhuke kile. Põhjus, miks see tehnoloogia on varasematest erinev seisneb tõsiasjas, et antud materjali puhul saab vedeliku transpordi suuna kontrollida.
Uues tehnoloogias sadestatakse parüleen–nanovardad pinnale lihtsa aursadestusmeetodi abil. Ühe etapi läbimiseks kulub tavaliselt umbes 60 minutit, mis võrreldes keerulisemate, mitmeastmeliste litograafiaprotsessidega, mida varasemates süsteemides kasutati, on palju kiirem. See on esimene kord sellist pinda nanosuuruses valmistada.
Äsjaloodud pinnal on kilet moodustavad nanovardad mikroniskaalas väga siledad. Vardaotste suurus ning siledus tähendab seda, et kui vedelikutilgad pinnale asetatakse liiguvad need ilma häritusteta ühes suunas. Tilku liigutatakse ilma pumpade ega optiliste laineteta. Varasemates süsteemides, näiteks meditsiinis või mikromontaažis rakendustes, oli vedelikutilkade liikumine häiritud, mille tagajärjena võis tilk lõhkeda, maha kukkuda või hävinesid tilgas kantavad ained.
Tulevikku vaadates loodavad teadlased, et kilet saab kasutada laevade kerede katmiseks, vähendades nii hõõrdumist ning aeglustades värvi maha koorumist. Tööstusrakendustes saaks materjali kasutada süstalde, vedelikudioodide, pumbavabade digitaalsete vedelikseadmete juures, mikrokiipide soojusjahutuse efektiivsemaks tegemisel ning rehvikattena.
Teadusartikkel “An engineered anisotropic nanofilm with unidirectional wetting properties“