Kaks magistrikraadi

Ajast mil viimati enda tegudest aru andsin on möödas üle pooleteise kuu. Soojast augustikuisest Strasbourgist on saanud sügisene Tartu. September läks väga kiiresti – lausa uskumatult kiiresti. Planeerisin septembri puhkuseks, sest terve suve olin hõivatud internatuuriga Stuttgartis. Koju jõudes tegelesin enda hobidega, ehk oleks võinud rohkem mitte-midagi-tegemisele pühenduda, sest tundus, et kogu aeg oli kiirus sees ja rahulikult hinge tõmmata ei saanudki.

Augusti lõpp oli tore. Lõpuaktus Kosmoseülikoolis ja viimased asjaajamised Strasbourgis. Aktusele tulid ka minu ema ja õde, hea oli oma inimestega käia mööda kauget Euroopa linna, mis oli pea aasta aega olnud minu koduks – kerge nostalgia ja lahkumiskurbus, samas suur rõõm ja rahulolu. Kaitsesin enda teise magistrikraadi heade tulemustega ja seda tugevas Euroopa ülikoolis. Tõestasin, et Eestist tulnuna on võimalik Lääne-Euroopas läbi lüüa. Võin liialdusteta öelda, et saaksin oma karjääri EADS Astriumis või mõnes teises tugevas kosmosetööstuse ettevõttes jätkata. Mul on siiski teised plaanid, tahan koju tagasi. Kõrge sissetulek ei kompenseeri koduse keskkonna, sõprade ja tuttavate puudumist.

Kaks erinevat magistritööd

Näpuga järge ajades peaks küll ütlema, et mul on 1.8 magistrikraadi, sest 20% ulatuses läksid minu Tartu Ülikooli magistriõpekavas arvesse Kosmoseülikoolis läbitud ained, kuid see selleks. Lõputööd mõlemas ülikoolis olid siiski täiesti erinevad, ilma mingi kattuvuseta. Tartu Ülikoolile esitatud lõputöö oli nagu üks korralikult vormistatud teadustöö vähendatud skaalal. Töö peamine kvaliteedi garantii, juhendaja professor Joachim Köppen, on koos minuga juuresoleval pildil. Kõik vähegi küsitavad väited ja arvamused raputas professor Köppen varakult maha. Väitekirja jäi ainult see, mis oli ise katseliselt kontrollitud või teistest töödest korralikult viidatud.

Kosmoseülikooli lõputöö nagu ka terve õppekava oli kapitaalselt teistsugune. Lõputöö oli sisuliselt minu kolmekuuse internatuuri raport, mis peegeldas, kui hästi ma aasta jooksul omandatud teooriat praktikas rakendada suudan. Kõige suurem ja väärtuslikum Rahvusvahelisest Kosmoseülikoolist saadud oskus omandatud teadmiste kõrval on kahtlemata võime teha rühmatööd rahvusvahelises meeskonnas. Vastutuse jagamine ja tihe rühmasisene suhtlus on üliolulised.

Kahe magistrikraadi hind

Tasuta lõunaid teadagi olemas ei ole. 2009 oli esimene aasta, kui mul suvepuhkust polnud. Kogu suve sisustas internatuur Stuttgartis. See oli lühikese aja sees kahe magistritöö kaitsmise hind.

Hariduse rahalisest hinnast rääkides tuleb hea sõnaga meeles pidada Eesti Infotehnoloogia Sihtasutust ja Skype’, kes maksid kinni suure osa minu õppemaksust, ning sihtasutus Archimedest, kes toetas elamiskulude katmisega. Aitäh minusse uskumise eest! Nüüd võin rahulolevalt raporteerida: “Mission complete!” Tegin, mida lubasin – omandasin vajaliku hariduse ja tulin Eestisse tagasi.

September ja oktoober Eestis

September möödus väga kiirelt: Tartus uude korterisse kolimine, Tallinna sügisjooks, orienteerumised, Vironia O-päev Valgehobusemäel, kodus väike maja remontimine, Suunto Games’i korraldamine Läsnal. Oktoobris esimese tööülesandena ESMO-seminari külastus Inglismaal. Oot stop! Selle nädala alguses jäin haigeks, tervist üle kavaldada pole võimalik. Kui teadlikult puhkust ei võta, võtab organism seda ise. Olen nõus arvamusega, et haigused kipuvad tulema just siis, kui organism vajab puhkust.

Ei midagi väga hullu – mõned päevad väikest palavikku, nohu ja köha. Tööd sellises seisundis teha polnud võimalik, ehk oligi nii parem, sain natuke elu üle rahulikult järele mõelda.

Ees ootavad tööd

Ees ootab lai tööpõld Tartu Ülikoolis, tegevuse puuduse üle kurta ei saa. Mõned loengud Kosmosetehnoloogia aluste õppeaines, Kosmosetehnoloogia e-kursuse ettevalmistamine TÜ Teaduskoolile ja loomulikult EstCube-1 ettevalmistus, et oleks põhjust 2012 aastal rahuolevalt käsi hõõruda!:-)

Olge tublid! Head semestri jätku, varsti on jõulud ukse ees!