.
Kas lähipõlvkondade teleskoobid võimaldavad juba sellist täpsust ning kas nende abil on võimalik juba super-Maade täpset koostist määrata?
James Webbi kosmoseteleskoop saab selleks olema kriitilise tähtsusega. Nimetatud teleskoop avab eksoplaneetide uurimises täielikult uue lehekülje. Ja… moodsa astronoomia üks kõrghetki oleks kindlasti see, kui me suudame leida eksoplaneedi atmosfääris võimalikke märke elu olemasolust. JWST oleks suuteline seda kõike tegema. Muidugi eeldusel, et me suudame leida õige planeedisüsteemi, kus seda rakendada.
GJ 1214b juurde tagasi tulles. 100% H2O mudel klapib vaatlustulemustega imetlusväärselt. Samas märgib Sinu töörühm siiski ära Bryce Croll hiljuti avaldatud uurimust, milles käsitletakse võimalust, et GJ 1214b ei pruugi siiski veemaailm olla. Kui suurt osa tema uuritud spekter katab, et selle alusel saaks väita, et planeedi atmosfäär koosneb vesinikust?
Tegu on üpris suure vahemikuga – ~0.8 mikronit ja tal on tegelikult ainult kaks spektri punkti, mitte spekter selle otseses tähenduses.
Kas planeedi arvatava atmosfääri koostise vaekauss hakkab seega kindlalt ühte suunda kalduma?
Mitte ilmtingimata. Kahtlemata leidub võimalus, et planeedil on pilved, mis on nähtavas, optilises spektriosas läbipaistmatud. Seal, kus mina oma vaatlused sooritasin.. Need pilved võivad aga pikematel lainepikkustel läbipaistvaks muutuda. Selline nähtus klapiks meie mõlemi mudeliga.
Kas meil on siiski lähiajal lootust planeedi tegeliku olemuse mõistatus siiski lahendada?
On kahtlemata üpris palju inimesi, kes käesoleval aastal samuti planeeti vaatlema hakkavad. Seega ma arvan, et me võime uut andmetevoogu oodata järgmise aasta jooksul. Nii et ma ütleks, et meil on üpris suur lootus planeedi atmosfääri välja nuputamiseks.
Samas on see alles esimene samm elukõlbulikus tsoonis asuvate eksoplaneetide atmosfäärikoostise välja nuputamiseks.