• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Uus aerogeel materjal: kolme jalgpalliväljaku katmiseks piisab vaid sõrmeotsatäiest

16.01.2011 by Stiina Kristal

Teadlased töötavad välja uut ülikerget, uskumatult tugevat ning hämmastavalt suure pindalaga vormi  ‘jäisest suitsust’ , mis on tuntud kui maailma kergeim tahke materjal.

Uut, mitmeseinalistest süsinik-nanotorudest aerogeeli(multiwalled carbon nanotube (MCNT) aerogel) saaks kasutada reostusainete ning mürgiste ainete sensorites, keemilistes reaktorites ning elektroonikakomponentides, kirjutab Physorg.com.

Pilt: ACS/DOI:10.1021/nn102246a

Lei Zhai ning kolleegid selgitasid, et ränidioksiidist või muudest materjalidest valmistatud aerogeele kasutatakse näiteks soojust isoleerivate materjalidena akendes ja hoonetes, nende muude omaduste tõttu aga ka tennisereketites, naftalekete koristamise käsnades ning muudes toodetes.

Aerogeelid on tahked kuid nii kerged, et neid on võrreldud jäätunud suitsuga. Siiski on vaid vähesed teadlased saanud hakkama süsinik-nanotorudest aerogeelide valmistamisega.

Antud teadusartiklis kirjeldatakse MCNT aerogeelide valmistamise protsessi ning selle omaduste kindlaks tegemiseks läbi viidud katseid. Plastmaterjaliga segatud MCNT aerogeelid on näiteks painduvad, neid saab venitada kuni tuhandekordse algpikkuseni. Kui sõrmeotsatäis nanotorusid omavahel lahti arutada ning üksteise kõrvale ja ots-otsaga kokku asetada, saaks nendega katta kolm jalgpalliväljakut.

MCNT aerogeelid on ka väga head elektrijuhid, mistõttu on need ideaalselt rakendatavad erinevates sensorites.

Allikas

Teadusartikkel “Ultralight Multiwalled Carbon Nanotube Aerogel“

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in