• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Jahutamine kuumuse abil

21.04.2011 by Stiina Kristal

Kvantsüsteemi saab jahutada hetkelise kuuma mittekoherentse valguskiirega.  Selline on Saksamaa teoreetiliste füüsikute üllatav järeldus, milles nad näitasid, et jahtumise kiirust saab mõnikord kiirendada, kui panna süsteem kontakti kuuma kehaga. Laboris veel testimata skeem võib viia kvantseadmete jahutamise lihtsustamiseni.

Ebatavaline juhtum kuumuse abil jahutamisest.

Alates 1980ndatest aastates on füüsikud aatomgaaside jahutamiseks kasutanud koherentset laservalgust. See meetod töötab, sest aatomid neelavad ja kiirgavad footoneid ning kaotavad ise järk-järgult kiirust. Antud tehnika on efektiivne vaid koherentse valguse puhul, mittekoherentne valgus hoopiski soojendab gaasi, kirjutab PhysicsWorld.com.

Hiljuti mõtlesid aga teadlased Jens Eisert ja Andrea Mari välja viisi kasutamaks süsteemi jahutamiseks mittekoherentset valgust. Nende süsteem on mehaaniline kvantostsillaator, mis on ühendatud kahe optilise moodiga. Eiserti sõnul saab meetodit rakendada aga ka mitmete kolmemoodiliste kvantsüsteemide puhul.

Kogu protsess algab kõrgeenergialise ehk kuuma mehaanilise ostsillaatoriga. Üks optilistest moodidest on külm, mis tähendab, et energia saab liikuda ostsillaatorist külmale moodile, jahutades ostsillaatorit.

Teine optiline mood on kuum ehk teisisõnu, see sisaldab suurt hulka mittekoherentseid footoneid ning selles toimub termiline fluktuatsioon. Eiserti ja Mari arvutuste kohaselt on sellel kuumal moodil mehaanilisele ostsillaatorile kaks mõju. Üks neist on ilmne: kuum mood soojendab ostsillaatorit. Teine, ootamatu mõju on see, et kuuma moodi fluktuatsioonid suurendavad ostsillaatorilt külmale moodile ülekanduva energia kiirust. Võti selle tehnika praktiliseks rakenduseks on teha kindlaks, et teine efekt oleks domineeriv.

Eiserti sõnul sarnaneb antud süsteem transistoriga, sest kuumale moodile rakendatud soojus suurendab võrdeliselt ostsillaatorilt külmale moodile liikuva soojuse hulka.

Järgnevalt on teadlastel plaanis süsteemi laboris katsetada.

Allikas

Teadusartikkel: “Cooling by heating“

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in