• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Teadlased: Kuus on sama palju vett kui Maas

27.05.2011 by Stiina Kristal

Kuu sees on vett ja seda lausa nii palju, et kohati konkureerib see Maas leiduva vee hulgaga. Browni Ülikooli teadlased viisid läbi uurimuse, kus esmakordselt mõõdeti kuu sulamikogumite sisaldusi. Need mõõtmised näitasid, et mõningates kuu vahevöö osades on vett sama palju kui Maa vahevöö ülaosas.

Kuu sulamikogumid on väikesed sulanud kivimite kerakesed, mis on lukustatud kristallidesse, mida leidub vulkaanilise glaasi sadenemiskohtades, mis moodustuvad plahvatuslike vulkaanipursete tagajärjel. Sel nädalal teadusajakirjas Science Express ilmunud artiklis kirjutati, et kuumagma veesisaldus on ligi 100 korda kõrgem kui varem arvati, kirjutab ScienceDaily.com.

Üliväike sulamisisaldus Kuu pinnasenäidises. Pilt: Saal lab, Brown University

,,Põhiline on see, et 2008. aastal ütlesime me oma uurimuses, et kuumagma veesisaldus peaks olema sarnane Maa vahevöö ülemise kihi ammendunud laava veesisaldusele. Nüüd oleme tõestanud, et nii ongi,” sõnas artikli autor ja geoloogiaprofessor Alberto Saal, kes 2008. aastal ilmunud artiklis esmakordselt väitis, et NASA Apollo missioonidelt toodud Kuu kivimites leidub vett.

Võrreldes meteoriitidega sisaldavad Maa ja teised meie Päikesesüsteemi sisemised planeedid võrdlemisi vähe vett ning lenduvaid elemente, mida planeetide tekke ajal Päikesesüsteemi sisemises osas väga palju ei leidunud. Veelgi väiksemaid lenduvate ainete koguseid, mida on leitud Kuult, on kaua peetud tõendiks sellele, et Kuu pidi tekkima pärast kõrge temperatuurilist katastroofilist hiid-kokkupõrget. Antud uurimus näitab aga, et mõningad selle teooria punktid tuleks uuesti üle vaadata.

Uurimisgrupp kasutas sulamite veesisalduse mõõtmiseks kõrgtehnoloogilist NanoSims 50L ioon-mikrosondi.

,,Vastupidiselt enamikele vulkaanilistele sadestustele on kuusulamid lukustunud kristallidesse, mis takistavad vee ja teiste lenduvate ainete põgenemist vulkaanipurske ajal. Need näidised on parimaks võimaluseks, mille abil teha kindlaks Kuu sisemuses oleva vee hulk,” lausus James Van Orman, üks uurimuse läbi viinud teadlasi.

Allikas

Teadusartikkel: ,,High Pre-Eruptive Water Contents Preserved in Lunar Melt Inclusions“

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Inimene kosmos maa

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in