• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Korduv rõhu alla asetamine tugevdab nanokomposiitset materjali

7.06.2011 by Stiina Kristal

Uus nanokomposiitne materjal, mille avastasid Rice’i Ülikooli teadlased, on huvitav seetõttu, et muutub pärast mitmekordset rõhu alla asetamist tugevamaks. Materjal on valmistatud vertikaalselt asetatud nanotorudest, mis on kombineeritud polüdimetüülsiloksaaniga(PDMS) – inertse, kummisarnase polümeeriga. Pärast mitmekordset rõhu alla asetamist(3,5 miljonit tsüklit umbes ühe nädalase perioodi jooksul), leiti materjal olevat 12% jäigem kui enne.

Pilt: Ajayan Lab/Rice University

Materjali tööstusliku kasutamise võimalused ei pruugi kohe ilmsed olla, kuid uurimustöö ise on intrigeeriv. Kui mõista selle materjali sisemisi omadusi, võiks seda rakendada suureskaalaliselt, näiteks ehituses. Tooted, mis on kasutamise ajal pideva vibratsiooniga keskkonnas, võivad samuti seesuguse materjali kasutamisest abi saada, kirjutab Ecogeek.org.

Allikas

Teadusartikkel: “Observation of Dynamic Strain Hardening in Polymer Nanocomposites“

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in