• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Teadlased leidsid grafeeni valmistamiseks lihtsa viisi

25.06.2011 by Stiina Kristal

Põhja-Illinoisi Ülikooli teadlased väidavad, et nad on avastanud lihtsa viisi, mille abil saab toota suuremas koguses grafeeni.

Teadlased raporteerisid teadusajakirjas Journal of Materials Chemistry, et nende uus meetod muundab süsinikdioksiidi otse paarikihiliseks grafeeniks(mille paksus on vähem kui 10 aatomit), põletades selleks puhast magneesiumi metalli kuivjääs, kirjutab Physorg.com.

Amartya Chakrabarti hoiab käes grafeeni, mis on saadud kuiva jää meetodil. Pilt: Scott Walstrom, Northern Illinois University

,,On teaduslikult tõestatud, et magneesiumi metalli põletamine süsinikdioksiidis annab süsiniku, kuid selle süsiniku olek, millest suure osa moodustab paarikihiline grafeen, pole siiani kindlaks tehtud või tõestatud,” sõnas Narayan Hosmane, NIU uurimisgruppi juhendav keemia- ja biokeemia professor.

,,Sünteetilist protsessi saab potentsiaalselt kasutada paarikihilise grafeeni valmistamiseks suurtes kogustes,” lausus ta. ,,Siiani on grafeeni sünteesitud erinevatel meetoditel ohtlike kemikaalide ja tüütute tehnikate abil. See uus meetod on lihtne, roheline ja tasuv.”

Hosmani sõnul asus tema uurimisgrupp algselt otsima meetodit üheseinaliste süsinik-nanotorude tootmiseks. ,,Selle asemel saime me paarikihilise grafeeni,” ütles ta. ,,See üllatas meid kõiki.”

,,See on väga lihtne meetod, mida teadlased on ka varem kasutanud,” lisas Amartya Chakrabarti, artikli üks peaautoreid. ,,Keegi ei uurinud aga varem saadud süsiniku struktuuri lähedalt.”

Allikas

Teadusartikkel: “Conversion of carbon dioxide to few-layer graphene“

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Grafeen&Grafaan

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in