• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Hulkuv täht kokkupõrkekursil Päikesesüsteemi välisservaga

16.03.2010 by Jaan-Juhan Oidermaa

Päikessüsteemi lähedusse sattuv täht Gliese 710 võib 1,5 miljoni aasta pärast häirida väliplaneetide orbiite ning saata Päikesesüsteemi keskosa suunas tapva komeetide ning asteroidide saju.

Kasutades Euroopa Kosmoseagentuuri Hipparcosi satelliidi andmeid hindas Peterburi Pulkovo Observatooriumi astronoom Vadim Bobylev Gliese 710 ja meie Päikesesüsteemi välisserva vahelise kokkupõrke tõenäosuseks 86%. Tema uurimus on ilmumisel ka ajakirjas Astronomy letters.

Gliese 710 võib häirida väliplaneetide tiirlemisorbiite. Allikas: ESO

Gliese 710 võib häirida väliplaneetide tiirlemisorbiite. Allikas: ESO

Satelliidi andmete põhjal koostatud Hipparcosi kataloog sisaldab endas 100 000 meie lähiümbruses paikneva tähe täpset asukohta ning liikumiskiirust. Kataloogi kohaselt on juba 156 tähte Päikesesüsteemist möödunud või tulevikus möödumas. Statistiliselt leiavad sellised lähenemised aset iga 2 miljoni aasta tagant.

Hipparcosi andmeid kontrolliti ning kombineeriti uute tähekiiruste mõõtmistega 2007. aastal. Bobylev kasutas lisaks satelliidi andmetele aga veel mitut uuemat andmebaasi ning leidis lisaks veel 9 hulkuvat tähte, mis võivad Päikesesüsteemi mõjutada. Kui ta aga Gliese 710-le lähemalt pilgu heitis, oli ta aga šokeeritud.

„On 86% tõenäoline, et see läbib Päikesesüsteemi ümbritsevat külmunud komeetidest koosnevat Öpiku-Oorti Pilve. Kuigi poole parseki kaugusest möödumisest tingitud oht võib tunduda liialdusena, võivad sellel siiski olla tõsised tagajärjed. Selline möödumine võib saata Päikesesüsteemi komeetide saju, mis võib sundida meid veidi aega pead madalal hoidma,“ kirjutab Bobylev.

Dr Paul Dobbie Anglo Austraalia observatooriumist ütles, et meie Päiksesüsteemil on üle elanud juba mitmeid selliseid möödumisi. „See ei ole ainus külaline, mis on meie kanti sattunud. Umbes pool miljonit aastat tagasi möödus Gliese 208 Päikesest 4 valgusaasta kauguselt,“ väitis ta.

Kuigi see oli lähemal kui Päikese lähimad naabrid Alpha ja Proxima Centauri, oli see siiski piisavalt kaugel, et jätta Päikesesüsteem puutumata. Ent Dobbie kinnitab, et Gliese 710 ennustatud trajektoor on kindlasti meile lähemal. „Meie Päikesest mööduvad paari valgusaasta kaugusel veel mõningad objektid, ent mitte ükski nii lähedalt.“

Allikas:

ABC Science News

Rogue star in collision course

Lisaks:

Simulaator hulkuva tähe sattumisest Päikesesüsteemi

Filed Under: Teadusuudised

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in