Galaktikat põrkuvad tihti üksteisega kokku. Näiteks meie enda Linnutee galaktika ning selle lähim naaber Andromeeda galaktika liiguvad üksteise poole kiirusega umbes 120 kilomeetrit sekundis; ennustuste kohaselt liituvad need kaks galaktikat umbes nelja miljardi aasta pärast.
Optiline kujutis hiiglaslikust elliptilisest galaktikast NGC 1407 ning paljudest kerasparvedest (väikestest tähesarnastest objektidest), mis ümber galaktika asuvad. Nende kerasparvede kohta tehtud uued uurimused kinnitavad teooriat, mille kohaselt selle galaktika välimised osad on nooremad ning tekkisid tõenäoliselt naabergalaktikatega interakteerumise teel. Pilt: Hubble'i Kosmoseteleskoop
Kuid teadlastele ei paku huvi ainult meie galaktika. Arvatakse, et need võimsad vastastikmõjud aitavad tekitada tähti, toita galaktikate tuumades istuvaid massiivseid musti auke, ning mõjutada üldiselt galaktikate teket ja evolutsiooni, kirjutab Physorg.com.
Uue teooria kohaselt domineerivad galaktikate kasvu hilisemates ettappides juhuslikud kokkupõrked; varasemates ettapides kogub galaktika järjepidevalt oma ümbrusest ainet kokku. Need varased faasid peaksid domineerima galaktika siseosas asuvates vanemates alades paiknevate tähtede loomuses, samas kui selle välimiste regioonide tähti domineerivad vastastikmõjud. Need kaks ala on tõestatult erinevad – neid saab eristada neis rohkuses leiduvate elementide hulga järgi, sest raskemad elemendid annavad märku sellest, et täht on vanem ja juba välja arenenud.
Galaktikate kerasparved võivad anda kriteeriumi, mille abil galaktikate elementide rohkust ja varieerumist mõõta. Kerasparved on tüüpiliselt galaktikate välimistes regioonides asuvad ligikaudu sfäärilised tähekogumid (neis võib olla mitmeid miljoneid tähti), milles tähed on üksteisega gravitatsiooniliselt seotud. CfA astronoom Jay Strader ja tema viis kolleegi töötasid läbi umbes 2600 kerasparve, mis asuvad hiiglasliku elliptilise galaktika NGC 1407 ümber. NGC 1407 on parasjagu vastastikmõjus oma naabriga NGC 1400.
Teadlased väidavad, et nad on leidnud suuri erinevusi kerasparvede elementide rohkustes, kusjuures galaktikale lähemates parvedes on raskemaid elemente rohkem. Need tõendid paistavad tugevalt kinnitavalt üleüldist mudelit, mille kohaselt sisemised regioonid moodustusid varem järjepideva akumulatsiooni käigus, ning kaugemad välimised regioonid, mis on hilisemates vastastikmõjudes, on nooremad.