• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Edusamm liitium-õhk akude energiatiheduses

29.07.2011 by Stiina Kristal Leave a Comment

MIT teadlased tegid mitu avastust, tänu millele saaks oluliselt parandada akude energiatihedust praeguste liitium-ioon akudega võrreldes mitmekordseks. Liitium-õhk akude eelis seisneb salvestamises, milleks kasutatakse poorsed süsiniku elektroodid raske tahke elektroodi asemel. Õhus olev hapnik reageerib akus oleva liitiumi metalliga, et energiat salvestada ja vabastada. Väga avatud struktuur teeb sellise kõrge efektiivsuse saavutamise võimalikuks.

Pilt: MIT

Akude arendamises on üheks suurimaks probleemiks nende kaal. Olgu see siis kas kaasaskantavate seadmete või hübriid- ja elektrisõidukite jaoks – akude kaal on tegur, millega peab arvestama. Tahke elektroodi asendamine kerge süsiniku raamistikuga on viinud ühtede seni kõrgeimate energiatihedusteni, kirjutab EcoGeek.org.

Uued süsinikuraamistike valmistamise meetodid tekitavad vaibasarnase materjali, mis on rohkem kui 90 protsendi ulatuses avatud, moodustades väga kerge aku. ,,Need vaibasarnased võrestikud annavad energia salvestamiseks hästi juhtiva ning madala tihedusega aluspõhja,” sõnas üks teadlastest.

Lisaeelisena leidsid teadlased, et aku väga avatud ning ühtlane struktuur võimaldab selle sisemise mehhanismi uurimist skaneeriva elektronmikroskoobi abil. See ei võimalda teadlastel mitte ainult selle aku iseärasuste uurimist, vaid võib aidata kaasa ka selle, miks akudel on vaid kindel arv laadimise ja tühjendamise tsükleid, uurimisele ja mõistmisele.

Allikas

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Tulevikuenergia

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Copyright © 2025 · Eesti Füüsika Selts · Log in