Põrkuvad neutrontähed ja mustad augud, supernoovad, pöörlevad neutrontähed ja teised vapustavad kosmilised sündmused…Einstein ennustas, et neil kõigil on midagi ühist – aeg-ruumi moodustava aine võnked. Sel suvel ühendasid Euroopa teadlased jõud, et tõestada Einsteini õigsust ning leida tõendeid gravitatsioonilainete olemasolu kohta.
Kahedimensionaalne esitus üksteise ümber tiirlevate neutrontähtede poolt tekitatud gravitatsioonilainetest. Pilt: NASA
Euroopa kaks maapealset gravitatsioonilainete detektorit GEO600 (Saksamaa/UK koostööprojekt) ja Virgo (Itaalia/Prantsusmaa/Hollandi/Poola/Ungari koostööprojekt) viivad ühisprojekti raames läbi vaatlusprogrammi, mis kestab kogu suve ning lõppeb 2011. aasta septembris. Detektorid koosnevad horisontaalselt L-kujuliselt asetatud kahest osast. Läbi nende osade suunatakse laserkiired. Mõlema osa lõpus asuvad vaakumisse paigutatud peeglid, mis suunavad laserkiired tagasi kesksesse fotodetektorisse. Detektorid mõõdavad väikesi(väiksemad kui prootoni diameeter) pikkusmuutusi detektori õlgades(mille pikkused on sajad või tuhanded meetrid), mida põhjustavad mööduvad gravitatsioonilained. Detektori osade perioodilised venimised ja kahanemised salvestatakse seejärel interferentsimustritena, vahendab Physorg.com.
Sarnaselt sellele, kuidas inimkõrv on suuteline eristama heli suunda selle allikast eemal asudes, annavad erinevatesse paikadesse asetatud interferomeetrid suurema tõenäosuse gravitatsioonilaine signaali leidmiseks. Asetades vastuvõtjad üksteisest eemale, kaob ära ka võimalus, et detekteeritakse mõnda sarnast maapealset signaali, sest on ebatõenäoline, et sel on täpselt kahes eri paigas täpselt samad omadused – tõeline signaal oleks aga täpselt selline.
,,Kui võrrelda omavahel GEO600 ning Virgot, siis on näha, et mõlemal detektoril on kõrgete sageduste juures sarnane tundlikkus,” sõnas Dr Hartmut Grote, Max Plancki Gravitatsioonifüüsika Instituudi(Albert Einsteini Instituut(AEI) ja Leibnizi Ülikooli teadlane. ,,Seetõttu on meil väga huvitav koos otsida seda võimalikku gravitatsioonilainete vahemikku, mida seostatakse supernoovade või gammakiirguse pursetega, mida tavapäraste teleskoopidega näha on võimalik.”
Kõigist nähtustest kõige tugevamaks gravitatsioonilainete allikaks peetakse gammakiirguse purskeid. Universumi kõige heledama lühiajalise nähtusena võib see ülimassiivse tähe tuuma kokkuvajumine neutrontäheks või mustaks auguks olla antud uuringu jaoks parimaks stardipakuks. Alates nüüdsest sõltuvad sagedused massist ning võivad ulatuda kuni kHz vahemikku. Siiski ei tasuks sellest kõigest liialt erutuda, sest gravitatsioonilainetete signaal on oma loomuselt väga nõrk ning selle tabamise tõenäosus on väike. Tänu Virgo suurele tundlikkusele madalatel sagedustel (alla 100 Hz) on see parimaks kandidaadiks selleks, et tabada eraldatud pulsaritelt lähtuvaid signaale. Need signaalid peaksid jääma umbes 22 hertsise sageduse juurde.
Jääme siis tulemusi ootama…
Tõlkige palun korralikult!
“Sarnaselt sellele, kuidas [inimsilm]????? INIMESE KÕRVAD …
Muidugi. Tänan tähelepanu juhtimast.
S.
“Detektorid mõõdavad väikesi(väiksemad kui prootoni diameeter) pikkusmuutusi(sajad või tuhanded meetrid), mida põhjustavad mööduvad gravitatsioonilained. Detektori osade perioodilised venimised ja kahanemised salvestatakse seejärel interferentsimustritena, vahendab Physorg.com.”
Vaevalt, et Physorg.com sellist kontekstitut jaburust vahendas.
The detectors work by measuring tiny changes (less than the diameter of a proton), caused by a passing gravitational wave, in the lengths (hundreds or thousands of meters).
Ning allikas on tõepoolest Physorg.com.
S.
Väga tore, kas sa selle eesti keelde ka oskad tõlkida, niimoodi et füüsiku haridusega inimene sellest _eesti keeles_ aru saaks?
No mina tõlkisin nii hästi kui oskasin. Kui Teil on konstruktiivset kriitikat virisemise asemel siis laske tulla, abi on alati oodatud.
S.
Aga, Tõnis, just nimelt niimoodi see physorg asja vahendabki. :-). Kui veidi tekstile peale vaadata (ükskõik kas eesti- või ingliskeelsele), siis võib ka aimata, kuidas detektor töötab. Ega see algtekst väga detailne ole tõesti, siit ainult füüsikuharidusega inimene võibki midagi vaid aimata… rohkem tõlkida pole siin midagi, siis tuleks mõni artikkel või õpikupeatükk ümber jutustada, mis ei ole selle portaali point.
Stiina Kristalile:
Konstruktiivne kriitika oleks selline, et võib-olla tasuks “no mina tõlkisin nii hästi kui OSKASIN”-kommentaari järel mõtelda, mida paremini oskad. Pidevalt tõlkeartiklitest läbi käivad räme/tobeprohmakad jätavad küll põhjuse arvamiseks, et võib-olla ei ole füüsika ja võõrkeelest tõlkimine su tugevamad küljed.
Tere Kaupo, physorg ütleb, et suure distantsi peal (st. interferomeetri õlas – mida tõesti ei olnud lauses üteldud) gravitatsioonilainete tõttu tekkivad imepisikesed vahemaade muutused on need, mida proovitakse vaadelda/mõõta. Tõlkes oli sellest kohast saanud arusaamatu jura.
Kuid ma ei ole sinuga nõus, et füüsikute ülesanne on konkureerida Elu24 “Kurioosumi” rubriigiga. Sel ajal, kui nt. Novaatori ja ERRi vahendavad teadusuudised palju kvaliteetsemalt. Võiks ikka niimoodi olla, et oma eriala loodetavasti hästi tundvad spetsialistid suudavad ka sisu lahti kirjutada selliselt, et ei peaks kehva tõlke ja keelekasutuse pärast häbenema. Ma olen täiesti veendunud, et sina oleksid sellesama artikli palju kvaliteetsemalt tõlkinud ning vajadusel paar selgitavat lauset juurde pannud.
Võib-olla oleks Fyysika.ee’le hoopis terava silmaga ja laia silmaringiga toimetajat vaja?
Fyysika.ee’l on hea toimetaja olemas, aga tema ei jõua ka kõike teha. Kuna Te, Enn, olete nähtavasti Fyysika.ee artiklite kvaliteedi osas nii mures, siis ehk tahate ise aidata? Ma võin hea meelega minu tõlgitavad 12 artiklit ning 5 piltuudist Teile üle lugemiseks saata. Lisaks on meil veel kaks tõlkijat, kes kokku oma 20 artiklit samuti Teile võiks saata. Pluss piltuudised. Mis? Ütlete ei? Seda ma arvasin.
Fyysika.ee teeb nii hästi kui oskab ning konstruktiivne kriitika(mitte stiilis “mine tee seda, mida oskad”) lausestuse, sõnastuse või faktivigade kohta on alati teretulnud.
Ma parandasin selle nüüd ära(jah, just nii hästi kui OSKASIN).
S.
Las käia, minu meiliaadress on tonis.eenmae@ut.ee, võtan vastu tavalises tekstiformaadis, ODF-is ja PDF-is dokumente. Aga töötasu tahaksin ka pärast saada.
Ja mu nimi ei ole Enn, küsige oma toimetajalt…
Kui too artiklite kvaliteet jääks ainult Fyysika.ee’sse – keda peaks marginaalse tähtsusega ning kohati madala kvaliteediga tõlkeartiklite saidikene huvitama?
Paraku võtavad siit neid ka suured portaalid (nagu näiteks Delfi) ning avaldavad seda heas usus siis Fyysika.ee (mis on seotud Tartu Ülikooli füüsika instituudiga) produtseeritud uudistena. Ja sel juhul on kehv kvaliteet juba kurjast.
Kõigepealt vabandust nime segamini ajamise pärast – inimlik viga, lasin lihtsalt silmaga üle.
Kui soovite sellele tööle kandideerida, siis peaksite võtma ühendust ilmselt Kaido Reiveltiga.
Olen teadlik, et Delfi ja muud saidid(muide ka see Teie kiidetud ERR) publitseerivad meie artikleid oma lehtedel.
Tõepoolest, tõlketööd teevad tudengid – neist kahel vaid mingisugunegi füüsika taust. Ma võin südamest kinnitada, et keegi meist ei ole siin pühendunud vigade tegemisele. Siiski oleme me ikkagi inimesed, ja nagu ikka, tõlgendame me kõik tekste erinevalt – sellest ka tõlkevead. Lisaks tulevad vead sellest, et inglise keele lauseehitused on eesti keele omadest tunduvalt erinevad ning see üleminek tõlkimisel tekitab tihti raskusi.
Ja uskuge mind, vigu tuleb ette ka ERR ja Novaatoris – loodan, et olete ka seal hakkaja kommeteerija, sest nagu ma juba ütlesin, kriitika on alati teretulnud.
Lisaks – ärge arvake, et näiteks ERRis või mujal on inglise keele tõlkekraadi ja füüsikakraadiga tõlkijad. Näiteks tõlgib ühes neist Teie kiidetud saitidel artikleid ka üks varem Fyysika.ee’s tõlkinud isik, kellega me tihti üksteiselt mõningate terminite tõlkimisel nõu küsime.
Tõlkimisega aga ongi nii, et see tuleb harjutamisega ja harjutamise alla kuuluvad alati ka vead(või prohmakad – kuidas Teile meeldib).
Minu arust peaks olema õnnelik, et meil üldse selliseid saite on, mis ainult füüsikaga seotule pühendunud on.
S.
“Kuid ma ei ole sinuga nõus, et füüsikute ülesanne on konkureerida Elu24 “Kurioosumi” rubriigiga.”
eheeh…ma siinkohal tahaks vastu vaielda kohe niiviisi kontseptuaalsel tasandil. Minu meelest on vastupidi: äge oleks kui rahvast veaks ligi füüsikaportaal, mitte see klikimagnet elu24. Muidugi ei ole seda võimalik saavutada kehva tõlketööga või apsudega (nõus et sellised juhtuvad, osa neist saaks muidugi elimineerida tööd teist korda üle lugedes, :-)). Aga väga füüsikaliseks ka neis juttudes minna ei saa, kuivad faktid ja väheütlevad numbrid (peale mega, giga ja nano) peletavad rahvast vist rohkem eemale. Peale Delfi ja Novaatori paistab see portaal siin ka Facebooki ulatuvat (mis see facebook muidu on, ma eriti ei tea, seal on kõik peale minu) ja paistab, et ka mõned mittefüüsikud laigivad neid jutukesi.
“Sel ajal, kui nt. Novaatori ja ERRi vahendavad teadusuudised palju kvaliteetsemalt. ”
Ma ringhäälingut ei ole eriti jälginud, aga ega Novaator nüüd kah mingi teab mis eriline eeskuju ole. No nende teemad on muidugi rohkem seinast seina, raske võrrelda.
Ja ei ole nõus ka sellega, et ma ise seda tööd paremini teeks. Või no võibolla teekski, aga siis meeletu ajakao hinnaga – ma hakkaks niikuinii taustainfos sorima ja vist isegi teadusartiklit ennast kasutama, physorgile lisaks. Pool päeva läheks per jutt ja seda ei saa endale lubada. Pole võimalik.
Minu meelest on üpris teretulnud nähtus, et mittefüüsikud tahavad ja üpris hästi suudavadki füüsikaalaseid jutte tõlkida. Rõhk sõnadel “mittefüüsikud” ja “tahavad”.
Õhtust, Kaupo!
“Ja ei ole nõus ka sellega, et ma ise seda tööd paremini teeks. Või no võibolla teekski, aga siis meeletu ajakao hinnaga – ma hakkaks niikuinii taustainfos sorima ja vist isegi teadusartiklit ennast kasutama, physorgile lisaks. Pool päeva läheks per jutt ja seda ei saa endale lubada. Pole võimalik.”
Sama siin. St. neid väheseid tõlkeartikleid, mida ma teen, ma just niimoodi teengi. Ja reeglina lisan omapoolsed kommentaarid. 1-2 “ekraanitäie” mõistliku artikli peale kulub vabalt pool tööpäeva, kui mitte enam.
Aga selle Elu24-ga ma pidasin silmas konkureerimist küll tõesti selles suhtes, et kes suudab “huvitavama” käsitluse vastu panna.
On väga tore, kui tudengid tõlgivad teadusuudiseid – eriti veel siis, kui nad seda hästi teevad. Aga minu arvates tuleb tõlkijail endale aru anda, et teaduse tulemuste vahendamine ei ole lihtsalt mõnus ajaviide ja taskuraha teenimise viis vaid sellega on seotud ka vastutus. Kvaliteet kaalub kvantiteedi alati üles.
Viimases Stiina kommentaaris on kirjutatud terminoloogia-alase (või suisa sisuliselt?) konsulteerimise kohta (soovitatavalt selle ala spetsialistiga). Arvatavasti võiks see peaaegu et kohustuslik olla, kuid kindlasti ENNE artikli avaldamist. Tõenäoliselt ei oleks siis kellelgi põhjust etteheideteks.
Fyysika.ee on varemgi palunud oma ala spetsialistidel meie artikleid üle lugeda. paraku on sellega aga nii, et teadlastel on selle ajaga nagu on ja uudised kipuvad vananema või tõlgitakse need juba mõnel muul lehel ära.
Fyysika.ee uudiste lehel on hetkeseisuga ilmunud 1087 artiklit. Arvan et protsent, millel neist mingeid suuremat sorti vigu(jätame grammatika vead hetkel kõrvale) leidub siiski vähestel. Ning samasugune statistika ootaks meid ees ilmselt igasugustel teistelgi teadusuudiseid vahendaval lehel(jah, pean silmas ka nt physorgi või sciencedaily’t ennast). Ma olen isegi korduvalt physorgis toimetajatele vigade kohta kirjutanud.
Selline asi on paratamatus ning seda juhtub. Me vabandame ja püüame edaspidi paremini teha.
Loodan et jätkate konstruktiivse kriitika, mitte mahategemisega.
S.
Ma siin remargi korras julgeks veel arvata, et mitte iga asja peale ei leidu Eestis sellist pärisspetsialisti. Mingid külgnevad alad, ok, ja üldine kõva füüsikaharidus, aga see ei pruugi veel 100%-list kvaliteeti tagada konkreetse jutu tõlkimisel ja tõlgendamisel. See niisama ettevaatuse mõttes kirja pandud… gravitatsioonilainetega vast nii ei ole, teoreetilisel tasemel asjatundjaid meil ehk on. Ähmaselt mäletan sedagi, et veel enne taasisesisvumist käis ringi mingi kõlakas, et kellelgi olla suur gravitatsiooniantenn kuskil Tallinnas keldris. 🙂