• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Grafeeni ootamatu kleepuvus võib viia huvitavate nanotehnoloogiliste seadmeteni

28.08.2011 by Stiina Kristal Leave a Comment

Grafeen, mida peetakse niigi hetke kuumimaks nanomaterjaliks, muutus just veelgi huvitavamaks, väidab uurimus.

Uued andmed, millede kohaselt grefeenil on üllatavalt tugevad kleepuvad omadused, aitavad juhtida grafeenitootmise ning grafeenipõhiste mehaaniliste seadmete, näiteks resonaatorite ja gaasi eraldavate membraanide arengut. Eksperimendid näitasid, et grafeeni erakordne paindlikkus võimaldab sel kohaneda ka kõige siledamate aluspindade pindadega, kirjutab Physorg.com.

Kunstniku ettekujutus rõhu alla seatud grafeenmembraanidest. Pilt: Victor Tzen ja Rex Tzen

,,Kõige huvitavamaks selle töö juures on see, et meil on võimalus luua uusi rakendusi, mis seda erakordset paindlikkust ja grafeeni kleepuvaid omadusi ära kasutavad. Lisaks võime me mõelda välja unikaalseid eksperimente, mis meile selle nanomaterjali kohta veelgi rohkem informatsiooni annavad, ” sõnas artikli peaautor Scott Bunch.

Oma uurimuses mõõtsid teadlased grafeenlehekeste klaasalusele kleepumise energiat, kasutades selleks nn “villi testi(ingl k blister test).”

Adhesioonienergia(Adhesioon – vedeliku molekulide ja tahke materjali pinna vaheline vastastoime (vesiklaas)) kirjeldab kahe omavahel kokku asetatud materjali kleepuvust. Kleepuvus võib mängida kahjustavat rolli erinevates mikromehaanilistes struktuurides, kus see võib põhjustada seadmete rikki minemist või pikendada lihtsalt uue tehnoloogia arendamiseks kuluvat aega.

Antud uurimus oli esimene kord, mil mõõdeti otseselt grafeeni nanostruktuuride kleepuvaid omadusi eksperimentaalselt. Selgus, et grafeeni kinnitumise eest alusele ja ka erinevate grafeeni kihtide omavahelise kleepumise eest vastutavad van der Waalsi jõud.

Teadlased leidsid, et grafeeni ja klaasaluse vahelised adhesioonienergiad olid mitu suurusjärku suuremad kui tavaliste mikromehaaniliste struktuuride adhesioonienergiad – seetõttu on grafeeni kleepumine pigem vedeliku kui tahkise kleepumise sarnane.

Bunchi sõnul tahetakse grafeeni hämmastavaid mehaanilisi omadusi kasutada ära üliõhukeste membraanide valmistamiseks, mida saaks kasutada energiasäästlike eraldajatena näiteks maagaasi töötlemisel või vee puhastamisel. Grafeeni suurepärased elektrilised omadused lubavad aga uuendada kogu mikroelektroonika tööstust.

Kõigis neis rakendustes, kuid samuti ka igas suuremahulises grafeeni tootmisprotsessis, on grafeeni vastastikmõju teiste pindadega olulise tähtsusega ning selle mõistmine aitab kaasa selle tehnoloogia kiiremale arengule.

Allikas

Teadusartikkel: “Ultrastrong adhesion of graphene membranes“

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Topoloogilised isolaatorid pakuvad toatemperatuursele spintroonikale uusi arenguteid
  2. Kahksikkiht grafeentransistoril parem vooluvõimendustegur
  3. Uut tüüpi grafeenipõhine patarei
  4. Defektid võivad grafeensensoreid paremaks muuta
  5. Grafeeni valmistamine madalal temperatuuril
  6. Grafeenmullikestest läätsed
  7. Terahertsise sagedusega leviva kiirguse ohjamine grafeeni abil
  8. Grafeeni abil saab vedelikest arseeni eraldada
  9. Grafeentransistorid nanoseadmetes
  10. Grafeen: milleks on konarused kasulikud

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Grafeen&Grafaan

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2023 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in