• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

USA-s valmis venitatav OLED

30.08.2011 by Uku Püttsepp

Kalifornia Los Angelesi Ülikooli UCLA teadlased valmistasid esimestena hästi venitatava orgaanilise valgust kiirgava dioodi OLED-i (organic light emitting diode, loe siit). Seade on 1 x 2 cm suur ja koosneb polümeerse struktuuriga süsinik nanotoru elektroodist, mis on kihiti kantud sinist valgust kiirgavale plastikule.

 

Järjestikustel piltidel on kujutatud OLED-i venitamine.

 

Järgmise põlvkonna venitatav elektroonika on veel lapsekingades ja pakitseb tehnilistest probleemidest. Näiteks on elektrit juhtivate süsinik nanotorude venitamisel vajalik, et need oleks mingile pinnale kinnitatud. Varem proovitud elastsete kilede katmine nanotorudega ei ole soovitud tulemusi andnud, sest torud libisevad üksteise suhtes. Toru ise ei deformeeru, materjal ei ole täiel määral venitatav. UCLA saavutas aga torude venitamise.

Üks uue tehnoloogia tagasilöökidest on süsinik nanotorudest kile lühistumine, mis on seotud ebaühtlase kile tasapinnaga. UCLA valmistatud kile on aga siledam ja sobib elektroodide valmistamiseks.

[vsw id=”h1IPMbyEbE8″ source=”youtube” width=”425″ height=”344″ autoplay=”no”]

Ülemäärase või liiga paljude venitamiste tulemusena katkeb ühendus ka uutes UCLA-s valmistatud elektroodides. Töökindlatest ja heade tööparameetritega seadmetest ollakse veel kaugel, aga töö käib.

OLED-ide rakenduste põld on lai. Näiteks on OLED tehnoloogia abil tulevikus võimalik valmistada elastseid kokkurullitavaid ekraane, kahanevaid ja paisuvaid mobiiltelefone ja meditsiini tarbeks biomeetrilist riietust.

Allikas: PhysOrg

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in