• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Avastati eksootiline kvantkristall

30.08.2011 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Looduses eksisteerib kahte sorti tahkiseid. Ühed neist tekivad vedelike kokku surumisel, teised aga vedelike siserõhu vähendamisel. Esimene variant on igapäevaelus hästi tuntud, näiteks kuiva jää varal (loe siit). Teine vairant avaldub näiteks tiheda elektronide kvantvedelikuna metallides või ioonidena valges kääbuses või neutrontähes. Nüüd ennustati, et eksisteerib veel kolmaski mateeria vorm, mis kombineerib mõlemad eelmainitud omadused.

Ebatavalisi omadusi kätkeb tugevasse elektrivälja asetatud potentsiaalibarjääris olev eksitonide kristall. Eksiton on seotud elektron-auk (elektronkihi vakants) paar tahkises.

Piltidel on kujutatud kvantosakesed ehk eksitonid kvantiseeritud potentsiaalibarjääris. Kollase värviga on tähistatud suur, punasega madalam ja rohelisega null eksitonide tihedus. Vaadates kaht heledamat joonist on näha eksitonide tiheduse kasv konstantsel temperatuuril.

Kieli Ülikooli teadlastest koosnev töörühm viis uue materjali omaduste avastamiseks läbi ulatuslikke täpseid arvutisimulatsioone. Tulemused avaldatakse ajakirjas Physical Review B, milles seletatakse ühtlasi kahe näiliselt vastuolulise sulamisprotsessi iseloom.

Uue materjali olemust seletab kahe eksitoni vaheliste jõudude olemus. Madalatel rõhkudel eksitonid tõukuvad dipoolmomentide tõttu ja moodustavad kvantvedeliku. Rõhu kasvades toimub vedeliku kristalliks tahkestumine. Edasine survestamine viib eksitonid sedavõrd lähestikku, et nende elektronide ja aukude leiulained kattuvad ja hakkavad dipoolmomentide jõudusid nõrgestama.

Rõhu kasvamise tõttu tekib eksitonide seisulainete kattuvus, mida eksitoni dipoolmomendid enam kompenseerida ei suuda – kristall hakkab taas sulama. Teadlased on teinud eksitonkristallide leidmiseks täpseid ennustusi. Eriti hoolikalt on uuritud tsink-seleeni ja gallium-arseniidi kvantpotentsiaalibarjääre. Jääb üle vaid kristallid eksperimentaalselt avastada.

Allikas: PhysOrg

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Soojusvarjestuse uus peatükk: vanaadiumdioksiid
  2. Defektidega ülijuht, mis ületab eelkäijad
  3. Avastati uus suure eripindalaga materjal
  4. Mikrojänes, sünaps-elektroodi eelkäija
  5. Isekorrastuvad nanokuubid järgmise põlvkonna antennide ja läätsedena
  6. Täiustades defekti
  7. NEC: 0.3 mm paksune painutatav patarei
  8. Kvaasikristallides võib moodustuda uus eriskummaline nanopiirkond
  9. Manganiidi nanograanulid osutuvad ferromagneetikuteks
  10. Mullid teevad liitium-õhk akude alal rekordeid

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2023 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in