• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Grafeenmullikestest läätsed

21.09.2011 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Grafeeni tööpõld on lai. Briti teadlased töötavad väikeste grafeenist mullikeste kallal, mille tulevikurakenduste hulka võib kuuluda muudetava fookuskaugusega inimsilma matkiv optiline lääts. Esimese sammuna näitasid teadlased, et mulli kõverust saab valise elektrivälja abil moonutada.

Aatomjõu mikroskoobi (ATM) kujutis 3 µm (10-6 m) grafeenmullist.

Grafeen on ühe aatomkihi paksune süsinikupõhine materjal, millel on plejaad ainulaadseid mehaanilisi ja elektrilisi omadusi. Materjali saab ühes sihis pikemaks venitada kuni 20 %. Elastsuse tõttu ongi võimalik mullide valmistamine. Grafeen laseb läbi valgust, ent peab kinni enamiku gaase ja vedelikke, mille tõttu sobib materjal väga hästi läätsede valmistamiseks.

Isefokusseerivaid läätsesid kasutatakse prillides, veebikaamerates ja mobiiltelefonide fotosilmades. Tavaliselt põhinevad need lahendused läbipaistvatel vedelkristallidel. Vedelkristallidel põhinevad isefokusseerivad seadmed töötavad hästi, aga nende valmistamine on keerukas ja seetõttu kallis. Sarnaste grafeenseadmete valmistamine oleks odavam. Puuduv lüli on grafeeni tööstuslik tootmine.

2010. aasta Nobeli füüsika preemia laureaatide Andre Geimi ja Konstantin Novoselovi ning Manchesteri Ülikooli teadlaste koostöö tulemusena on valminud väikesed grafeenseadmed, mida oleks võimalik adaptiivsete optilistes süsteemides kasutada. Seadmed põhinevad ränioksiid pinnale valmistatud suurtel grafeenhelmestel. Helmeste sadestamisel on võimalik kahe materjali vaheline õhk vangistada, mille tulemusel tekib elastsesse grafeeni kihti mull. Grafeenmullid on väga stabiilsed. Mullide läbimõõt varieerub mõnekümnest nanomeetrist mõnekümne mikromeetrini.

Grafeenmullide külge kinnitati trasnsistori ühendustele sarnaselt titaaniumi- ja kuldelektroodid. Paisule rakendatud -35 V kuni 35 V pinge vahemikus jälgiti aatomjõu mikroskoobi (Atomic Force Microscope, AFM) all grafeenmulli kõveruse tõusmist ja langemist.

Teadlaste sõnul on üks võimalusi töötava läätse saamiseks grafeenimullide täitmine või nende pinna katmine suure murdumisnäitajaga vedelikuga. Lisaks uuritakse võimalusi mullide pinnale keerukamate reljeefide loomiseks ja juhtimiseks.

Allikas: PhysicsWorld

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Esimene grafeenkõlar seljatab konkurentsi
  2. Kahksikkiht grafeentransistoril parem vooluvõimendustegur
  3. Veelgi huvitavam grafeen
  4. Nanoväänded: muudetava funktsionaalsusega grafeen-nanomaterjalid
  5. Defektid võivad grafeensensoreid paremaks muuta
  6. Uus valmistusmeetod tekitab grafeenis keelutsooni
  7. Grafeeni abil saab vedelikest arseeni eraldada
  8. Teadlased vaatlesid esimest korda reaalajas grafeeni muutumist C60-fullereeniks
  9. Uued teadmised grafeeni-metalli vastastikmõjudest
  10. Edusammud grafeeni masstootmise suunas

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Grafeen&Grafaan

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2023 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in