• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Tugevad sidemed haruldaste muldmetallide ja grafeeni vahel

28.09.2011 by Stiina Kristal Leave a Comment

Transistorid ja mäluseadmed muutuvad üha väiksemateks. Nanoskaalasse jõudmiseks tuleb aga teadlastel mõista, kuidas vaid mõned metalliaatomid käituvad, kui need pinnale sadestatakse.

Ameerika Ühendriikide Energeetikaministeeriumi Ames’is asuva laboratooriumi füüsikud uurivad nanoskaalas elektroonika jaoks potentsiaalikate materjalide – grafeeni ja erinevate metallide – omavahelist vastastikmõju. Nad avastasid, et haruldased muldmetallid düsproosium ja gadoliinium reageerivad grafeeniga tugevasti, plii seda aga ei tee, kirjutab Physorg.com.

Teadlased avastasid, et haruldased muldmetallid nagu düsproosium(vasakul) ja teised metallid, näiteks plii(paremal), käituvad erinevalt, kui vaid paar nende aatomit grafeenile sadestada. Aatomid korrastuvad ise pisikesteks saarekesteks. Muldmetallid paistavad liikuvat aeglasemalt, vihjates tugevale elektrilisele vastastikmõjule.

Teadlased sadestasid paar plii või haruldaste muldmetallide aatomit grafeeni pinnale. Isekorrastumisprotsessis liiguvad aatomid isekeskis ning moodustavad grafeeni pinnale saarekesi või ühtlase kile. Saarekeste geomeetria uurimiseks kasutasid uurimuse läbi viinud teadlased eesotsas Michael C. Tringidesiga skaneerivad tunnelmikroskoopi.

,,Me tahtsime mõista kuidas ja kui kiiresti aatomid laiali hajuvad,” sõnas Tringides. ,,Antud juhul liikusid plii aatomid kiiresti, kui me need maha jahutasime, samas düsproosiumi aatomid liikusid aeglaselt – seda ka pärast nende kuumutamist.”

See, kui kiiresti või aeglaselt aatomid liiguvad ning saarekesi moodustavad, annab informatsiooni sellest, kuidas materjal grafeeniga reageerib või sellega elektrone jagab.

,,Kui aatomid liiguvad kiiresti, siis puudub tugev vastasmõju,” sõnas ta. Düsproosiumi korral annab aeglane liikumine aimu faktist, et metall on grafeeniga tugevas vastasmõjus. Gadoliinium reageerib grafeeniga veelgi tugevamini. See vastasmõju on oluline, sest grafeeni kasutamine elektroonikas nõuab metallide kinnitamist grafeenile, et voolu juhtida.

,,Grafeeni loodetakse kasutada ülikiiretest transistorites. Meie töö on asjakohane, sest kui sadestada grafeenile metalli, peab nendevaheline side olema väga tugev, et elektritakistus oleks väike,” selgitas Tringides.

Tringides lisas, et grafeenil tekkivad haruldaste muldmetallide saarekesed on väikesed magnetid. ,,Selgus, et need väiksed saarekesed grafeenil olid väga head nanomagnetid. Nanomagnetite tihedus grafeenil on väga suur, raual on sarnane kõrge saarte tihedus. See võib tulevikus grafeenile sadestatud metallide arvutimäludes kasutamisel kasuks tulla.”

,,Need tulemused on olulised nii fundamentaalfüüsikas kui ka rakendusfüüsikas. Iga kord, kui öelda ‘nano,’ võib teha paljusid väikesi asju. Ning see võib olla midagi väga kasulikku, nagu näiteks magnetiline arvutimälu.”

Allikas

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Maailma väikseim FM raadiosaatja
  2. Teadustöö grafeeni ja boornitriidi kaksikkihtmaterjali valmistamisest võib tähendada läbimurret transistoritööstuses
  3. Grafeen kiirgab infrapunavalgust
  4. Grafüün võib olla veelgi kasulikum kui grafeen
  5. Voltimine tugevdab grafeeni veelgi
  6. Grafeeni ootamatu kleepuvus võib viia huvitavate nanotehnoloogiliste seadmeteni
  7. Lisandiga grafeen
  8. Mida on näha grafeeni sees?
  9. Grafeenkilede tootmisprobleemi ületamine
  10. Pigem efekt kui defekt – samm lähemale väiksemate, kiiremate grafeenipõhiste seadmeteni

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Grafeen&Grafaan

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2023 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in