• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Viidi läbi paljutõotava spintroonika materjali mangaanoksiidi uuringud

26.10.2011 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Ameerika Argonne Rahvusvahelises Lanboris (Argonne National Laboratory ANL) uuriti senisest täpseimalt uue põlvkonna spintroonika materjali, lantaani ja strontsiumi magnetomadustega mangaanoksiidi, füüsikalisi omadusi.

Lantaani (sinine) ja strontsiumi (roheline) aatomitega dopeeritud mangaanoksiidi (lilla) kristallvõrel on spintroonika mäluseadmete vallas paljulubav tulevik. Vasakul pildil on kujutatud raskesti uuritav ebakorrapärase dopeeringuga võrekiht. Paremal aga ANL labori korrastatud kiht, mis võimaldab materjali omadusi paremini määrata.

Materjali tulevikurakenduste hulka kuuluvad näiteks efektiivsed elektronide spinni ja laengut kasutavad arvutus- ja mäluseadmed (spintroonika). Töörühm suutis kahest elemendist koosnevat materjali kasvatada nii, et oli võimalik muuta struktuuri nüansse ja lõppeks ka materjali omadusi. Lisaks avaldati materjalist valmistatavate seadmete piirtöövõimed.

ANL töö esimeses faasis valmistati kõrge organiseeritusega lantaan- ja strontsiumoksiid segu. Materjali magnetomadused esinevad tugevamalt segu kristallvõre nendes kohtades, mis on lantaani aatomitega dopeeritud. Strontsiumi ja lantaani aatomite hoolika paigutusega on võimalik magnetomaduste täpsem kaardistamine, mis on mäluseadmete valmistamisel väga oluline. Seni pole võrreldava lahutusega uuringuid tehtud. Tööga seotud teadlase Brian Kirby sõnul on selliste oksiididega töötamine keerukas.

Materjali kõrge korrastatus on võimalik tänu ANL töörühma välja töötatud meetoditele. Näiteks on arendatud meetodiga võimalik valmistada kihilist kristallvõre struktuuri, milles asuvad vaheliti strontsiumi ja lantaani kihid. Nii on võimalik uurida kahe pinna vahelisi omadusi. Komposiidi magnetomadusi uuriti NIST (National Institute of Standards and Technology) Ülikooli polariseeritud-neutron reflektomeetriga.

Avastati, et lantaani lisakihtide läheduses paiknevate elektronide magnetmomentide mõju moodustas magnetdipooli emmas-kummas suunas kolmekihilise magnetstruktuuri, pärast mida nähtus ruumisuundades teravalt hajus. ANL töörühma ühe juhi Tiffany Santose sõnul on tegemist oluliste sammudega oksiid-spintroonika arengus, sest heidab valgust materjali magnetilistele ja elektronstruktuursetele omadustele.

„Selleks, et elektronid saaksid spinnide vahendusel mälusüsteemides informatsiooni jagada, peavad osakesed üksteisele piisavad lähedal olema. Hästikorrastatud võrestruktuuriga on nimetatud mõjuraadiust hõlbus uurida,“ lisab Kirby lõpetuseks.

Allikas: PhysOrg

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Kuidas kivst vett pigistada: kõrge rõhuga tehtud käsnad
  2. Luusid parandav bioklaas
  3. Valmistati süsinik-nanotorudest Fresneli läätsed
  4. Arendati välja uus aineklass: pentamood-metaaine
  5. Teadlased valmistasid nanoosakeste abil veekindla ja magnetilise paberi
  6. Teadlased leidsid uue viisi grafeeni oksüdeerimiseks
  7. Teadlased avastasid uue energiaallika
  8. Uus nanostruktuur, mis neelab laias ulatuses valgust iga nurga alt
  9. Kolm elektroni „ühe hinnaga”
  10. Seletati metalli pindade läheduses oleva elektrilise müra iseloom

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2021 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in