• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Seljaaju vigastuste ravimine elektriliste stimulaatorite abil.

31.10.2011 by Uku Püttsepp

Mesut Sahini FLAMES seadet uurimas.

New Jersey Tehnoloogiainstituudis uuritakse PhD Mesut Sahini käe all väikeseid elektrilisi stimulaatorseadmeid, mis aitavad tulevikus seljaajuvigastustega inimestel terveks saada. Arendatav FLAMES (Floating Light Activated Micro-Electrical Stimulators) tehnoloogia põhineb väikestel pooljuhtseadmetel, mida kaugjuhitakse optilise fiibri abil. Optilisse fiibrisse saadab signaale madala võimsusega infrapunasel lainealal töötav laser. Seade opereeritakse seljaajju nii, et see võib vabalt koes ringi liikuda. Millimeetri suurusjärgust väiksem seade on esimene omalaadsetest, millel puuduvad väljaulatuvad ühendused. Patsient võib seadet välise juhtpuldi abil laserseadme ise sisse või välja lülitada. Laser aktiveerib omakorda FLAMES süsteemi. In vivo katsed rottidel tõendavad seadme töövõimet ka sügaval seljaaju kanali sees. Seadmel puuduvad kuluelektroodid. Lisaks on materjalivalikuga suudetud vältida autoimmuunsüsteemi reaktsioone. Organism võtab seadme „omaks.“

Allikas: ScienceDaily

Filed Under: Päevapilt

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in