• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Arendati välja suure lahutusvõimega UV valgusel põhinev “mikroskoop”

15.12.2011 by Uku Püttsepp

Optiliste instrumentide resolutsioon on seni olnud piiranud poolega mõõtva valguse lainepikkusest. Olgu optilise mikroskoopi kasutatav valgus lainepikkusega paarsada nanomeetrit (10-9 m). Sellisel juhul oleks selle mikroskoobi resolutsioon ligikaudu 100nm, millega näiteks kaasaegset arvutikiibi transistor enam vaadelda ei saa. Lahutuse suurendamiseks kasutatakse väiksema lainepikkusega, ent kõrgema energiaga kiirgust, näiteks röntgenkiirgust, mis on aga raskesti ohjatav. Lisaks on vaatluspilt võrreldes optilises spektris sooritatud vaatlusega erinev. Nüüd on Harima ja Nagoya Ülikoolide teadlased RINKEN Spring-8 teaduskeskuses välja töötanud meetodi, mis võimaldab näiteks võrreldes ultraviolettvalgusega (UV) optilises spektris 380 korda parema suurenduse. 

Teemantkristalli (vasakul) optilist kostet saab nüüd ultravioletse valguse abil uurida aatomresolutsiooniga. Uus meetod võib röntgenspektromeetria kõrval teemanti kristallvõre (paremal) kohta anda seniteadmata tulemusi .

RIKEN teadlase Kenji Tamasaku juhtimisel kasutati teemanti aatomite vaatlemiseks mittelineaarset optilist efekti. Protsess põhineb teemanti kristallvõre aatomite elektronide ja UV valguse seesmisel (intrinsic) interaktsioonil, mis teeb pealelangevast röntgenkiirest UV kiire ja madalama energiaga röntgenkiire. Protsessi energia on jääv. Tamasaku sõnul sõltub meetod tugevalt UV kiire aktivatsioonist, mis juhtub ainult kristallstruktuuri aatomite elektronide vahetus läheduses. Lisaks on oluline elektronide ja valgustava röntgenkiire optiline koste (response).

Hajukiirte uurimine võimaldab elektronide liikumist UV valguses täpselt taastada. Kasutades vaadeldava objektina teemantkirstalli suutsid teadlased tekitada 0.054 nm resolutsiooni. Mainitud mittelineaarse efekti tõttu saadi lisaks elektronide liikumisele informatsiooni ka aatomite asukoha kohta.

Tamasaku sõnul on meetodil küllaldaselt rakendusi;“ võime uurida valgustundlike materjalide omadusi.“ Näiteks on võimalik uurida eelmainitud interaktsioonide tõttu elektronide liikumist kõrgtemperatuursetes ülijuhtides.

Filed Under: Teadusuudised

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in