• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Manganiidi nanograanulid osutuvad ferromagneetikuteks

15.12.2011 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Väike raudtraat on samahästi magneetuv kui korralik kamakas rauda. Suurus ei oma tavaelus enamasti materjali omaduste ühetaolisuse osas kuigi suurt kaalu. Ent Austria ja India teadlased avastasid, et mangaani oksiidide ehk manganiitide väikesed graanulid kätkevad hoopis teistsuguseid omadusi kui sama materjali suuremad tükid. Avastus võib viia uute, näiteks muudetavate elektriliste ja magnetiliste omadustega materjalide arendamiseni.

Suured ja väikesed magnetid

Uue teadmiseni viis Viini Tehnoloogiaülikooli ja India Rahvusvahelise S.N. Bose keskuse teadlaste koostöö. Manganiidi graanulite omapärane käitumine seletati lahti arvutisimulatsioonide abil. Üleminekul suuremast kristallist väiksemaks tekib erinev elektronide jaotus, lisaks muutub nende energeetiline olek. Nimetatud muutustega kaasneb mõju kristalli elektrilistele ja magnetilistele omadustele. Professor Karsten Heldi sõnul mängib nähtuses olulist rolli kvantpõimitus (loe siit). „Me ei saa vaadelda elektrone iseseisvate osakestena. Neid saab kirjeldada vaid kollektiivselt,“ lisab ta.

Suuruse muutmisega kaasneb kaudne kontroll maganiitkristallide omaduste üle. Suuremad kristallid on isolaatorid ja diamagneetikud. Väikesed kristalli graanulid on aga ferromagneetikud.

Materjali omaduste faasisiirded mängivad tehnoloogilistes rakendustes väga olulist rolli. Näiteks kasutatakse arvuti kõvakettalt andmete lugemiseks magnetilist faasisiiret. Sarnased nähtused toimuvad manganiidi kristallis. Teadlastele oli varem teada, et manganiidi omadusi on võimalik muuta temperatuuri ja välise magnetvälja abil. Graanulite suuruste varieerimisega saab muuta magnetilise faasisiirde kriitilist temperatuuri ja magnetvälja tugevust. Meetodiga kaasneb suur hulk uusi rakendusvõimalusi.

Uuritud manganiidi kristallid on vaid 3-15 nanomeetrise läbimõõduga, ent koosnevad sellegipoolest tuhandetest aatomitest, mistõttu on materjali dünaamika modelleerimine jätkuvalt keeruline. Teadustööga tegeleva doktorandi Angelo Valli sõnul on taolised simulatsioonid võimalikud vaid arvutite klastritega, mis on juhtumisi Viini Tehnikaülikoolis olemas.

Allikas: PhysOrg

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Futuristliku õhusõiduki esitlus – pardal on Bayeri materjalid
  2. 3D prinditud satelliit – kas kosmosetööstuse tulevik?
  3. Valmistati läbipaistev ja venitatav ioonelektroonikaga kõlar
  4. Valgushajutid – uuenduslik plastkile toetab uusi funktsioone
  5. Teadlased valmistasid vesinikuga dopeeritud vanaadiumoksiid-nanojuhtmeid
  6. Kvaasikristallides võib moodustuda uus eriskummaline nanopiirkond
  7. NASA arendab välja revolutsioonilise tehnoloogia
  8. Valguse abil 3D objektideks muundatud 2D mustrid
  9. Süsiniknanotorudest lihased uutes mootorites
  10. Hafniumoksiidi aatomkihtsadestuse keemia ja räninitriidil põhineva välkmälu kvaliteet… Mis neil ühist on?

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2021 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in