• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Vihje Priit Ennetile

15.01.2012 by Kaupo Voormansik

Saksa Kosmosekeskuse (DLR) pealpool pilvi päikeseenergia abil lendav lennuk tegi juba novembris esimese lennu, aga Eesti teadusajakirjanduses pole sellest tähelepanuväärsest sündmusest seni sõnagi. ELHASPA nimeline lennuk on eriline veel sellegi poolest, et ta võib mitu nädalat maandumata õhus püsida ning kuna lennukõrgus on üle 15 km ei häiri ta reisilennuliiklust.
Asi pole siiski selles, et tublidel Eesti teadusajakirjanikel oleks DLR-i päikeselennuk tähelepanematusest märkamata jäänud. Projekt pole küll salastatud, aga arendustööd on seni tehtud üsna vaikselt. Projekti ühe põhitegija, DLR-i insener Marc Schwarzbachi, sõnul on lennuki arendus plaanipäraselt kulgenud, aga pressiteade on viibinud, sest arenduses osalevad ettevõtted vaidlevad alles, mida lennukiga edasi teha. Kas minna kohe pressiteatega avalikkuse ette või arendada vaikselt „imerelv“ enne täiuslikkuseni.
Päikeseenergial töötavaid lennukeid on tegelikult ehitatud varemgi, kuid enamus neist suudab õhus püsida vaid lühikest aega (mõni kuni mõnikümmend tundi) ja lennukõrguski on neil märksa madalam kui 15 km. NASA Helios suutis tõusta peaaegu 30 km kõrgusele, aga tema arendamiseks kulutati üle 15 miljoni dollari. Ma ei ole kursis DLR-i päikeselennuki täpse eelarvega, aga teades seda arendava meeskonna väiksust ja projekti seni üsna lühikest kestust, võib arvata, et  ELHASPA peale on kulunud kordades vähem raha.
Kas satelliitidele on juba lähiajal tulemas kordades odavam alternatiiv? Saame näha. Täpsemalt saab DLR-i päikeselennuki kohta uurida ja esimese lennu videot vaadata siit:
http://www.dlr.de/rm/desktopdefault.aspx/tabid-7660/13033_read-32819/
Pildi allikas: DLR

Filed Under: Teadusuudised

Comments

  1. Priit Ennet says

    16.01.2012 at 12:49 pm

    Hea vihje 🙂 Olen paar korda juttu teinud küll šveitslaste samalaadsest ettevõtmisest Solar Impulse, aga eks nemad tegutse ka palju avalikumalt.

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in