MIT teadlased arendasid välja valguse leviku jäädvustamise, ehk femtofotograafia, meetodi. Iga kaadri säriaeg on efektiivselt kaks pikosekundit (10-12 s), mille visualiseerimine võimaldab valguse liikumist jälgida resolutsiooniga ligikaudu 0.5×1012 kaadrit sekundis (valguse kiiruse suurusjärk on 3×108).
Otsene valguse hajumise jäädvustamine on vaatluseks mõistliku intensiivsusega laine puhul pea võimatu. MIT meetod põhineb stroboskoopilisel jäädvustamisel, mille käigus sooritatakse ülitäpselt fikseeritud vaatenurga ja ajastusega miljoneid kordusmõõtmisi. Salvestatud andmed korrastatakse inimesele tajutavaks kaadriks. Stseeni valgustamiseks kasutatakse pikosekundilise kestvusega laserimpulsse. Nõnda kiire valgusimpulsi kogumiseks peab kaamera vaateväli olema väga väike, mis tingib mitmeminutilise mõõtmisprotseduuri.
Femtofotograafia rakenduste hulka kuulub näiteks materjalide struktuuri analüüsimine, ülikiirete protsesside jäädvustamine ning meditsiinis naha aluste (sub-surface) struktuuride valgustamine (sarnane ultrahelimeetodile).
Vaata videot:
[vsw id=”9RbLLYCiyGE” source=”youtube” width=”425″ height=”344″ autoplay=”no”]
Videost jääb mulje justkui oleks tegemist arvutisimulatsiooniga – nii see siiski ei ole, kujutised on päris. Toas laelambi lülitit vajutades toimub sarnane valguse levimine, mis on aga inimese tajulävele liiga kiire protsess.
Allikas: MIT