• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Teadlased valmistasid madalaima energiaga vahtstruktuuri

5.02.2012 by Stiina Kristal 4 Comments

Weaire-Phelani vahtstruktuur.

Vahtstruktuurid on teadlaste huviorbiidis olnud juba mitmeid aastaid. Esmakordselt õnnestus teadlastel aga nüüd valmistada Weaire-Phelani vaht, mis on praeguste andmete kohaselt ühesuguse ruumalaga mullidest koosnev madalaima energiaga struktuur.

Füüsik Joseph Plateau uuris vedelikumullide geomeetriat juba ligi kahe sajandi eest. Esimese teoreetilise ,,ideaalse vahu” struktuuri pakkus välja Lord Kelvin 1887. aastal. 1994. aastal tänu arvutisimulatsioonidele avastatud veelgi madalama energiaga Weaire-Phelani vahu valmistamine laboratooriumites on seni aga keeruliseks osutunud. Weaire-Phelani struktuur on keeruline 3D struktuur, mis koosneb kaht tüüpi võrdse ruumalaga polüheedronilistest mullidest, milledel on vastavalt 12 ja 14 külge, ning mille energia on Kelvini vahust 0,3% madalam.

Nüüd aga teadlastel see õnnestus, sest selleks kasutati spetsiaalselt valmistatud alust.

Tahkel kujul ja erinevas skaalas saaks selliseid eksootilisi korrapäraseid vahte rakendada keemiliste filtrite, soojusvahetajate ning fotooniliste kristallidena.

Loe lähemalt: “Getting to the froth of the matter”

Teadusartikkel: “An experimental realization of the Weaire–Phelan structure in monodisperse liquid foam“

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Soomes arendati uus strateegilise tähtsusega metallisulam
  2. Imeniit
  3. Baariumfloriidi mõjust veele: pseudojää
  4. Hõbedast nanokuupidega saab valmistada suurepärase kiirgusneelduri
  5. Uus meetod õhemate päikesepaneelide valmistamiseks
  6. Sünteetilised nanojäätmed ei kao
  7. Uus nanostruktuur pikendab patareide eluiga
  8. Räni ja Si/III-V pooljuhi kombinatsioonina efektiivsem laser
  9. Eksootiline materjal suurendab magnetvälja ohutult
  10. Teadlased leiutasid pikalt infrapuna lähedast valgust kiirgava materjali

Filed Under: Päevapilt Tagged With: Materjalimaailm

Comments

  1. zelif says

    5.02.2012 at 9:55 pm

    Mul jääb küll segaseks, et mis mõttes madalast energiast siin jutt on.

  2. Stiina Kristal says

    5.02.2012 at 10:13 pm

    Jutt on energia miinimumi printsiibist, mille kohaselt kõik siin maailmas soovib eksisteerida madalaima energiaga olekus. Antud struktuuri energia on praeguste uurimuste kohaselt vahu struktuuri madalaima energiaga olek.

    S.

  3. ... says

    7.02.2012 at 10:28 pm

    Entroopia?

  4. Aile Tamm says

    9.02.2012 at 11:37 am

    Entroopia tuleneb teadupärast termodünaamika teisest seadusest, mille järgi ei saa isoleeritud süsteemi entroopia kunagi kahaneda. Seega saavad iseeneslikud protsessid isoleeritud süsteemis toimuda vaid entroopia kasvamise suunas. Protsessid, milles entroopia kahaneb, saavad toimuda vaid siis, kui süsteemiga tehakse tööd. Näiteks nagu ka siin, sest tabatud ei ole ju iseenesest stabiliseerunud protsesss vaid näiline lokaalne miinimum s.t stabiilne olukord. Looduses ei tekigi see iseenesest, selle konkreetse olukorra saavutamiseks tehti lisatööd.

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2021 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in