Saksamaa ja Taiwani teadlaste koostööna valmis lõhe DNA-l põhinevasse biopolümeersesse filmi fikseeritud hõbeda nanoosakestest WORM (write once read many times) mäluseade.
Mäluseadme funktsionaalkihis ehk lõhe DNA substraadis on näha hõbeda nanoosakesi.
Saksamaa CFN (DFG-Center for Functional Nanostructures) ja KIT (Karlsruhe Institute of Technology) Ülikoolide koostöö algas enam kui aasta tagasi, mil alustati DNA substraatide abil nanoosakeste valmistamist. Mäluseadme idee pärineb aga Taiwani NTH (National Tsing Hua) Ülikoolist.
Rahvusvahelise teadlaste rühma arendatud mäluseade on ehituselt kahe elektroodi vahele kiilutud DNA põhise biopolümeeri nanokomposiit. Komposiiti UV valgusega valgustades grupeeruvad hõbeda aatomid ligikaudu 10-9 m suurustesse klastritesse. Osakeste vahendusel on võimalik substraadis andmeid talletada. Mälufunktsiooni üdiks on nähtus nimega bistabiilsus. Bistabiilsus tähendab, et mingil seadmel on ühe ja sama tugevusega välise elektrivälja toimel kaks eri juhtivusolekut.
DNA põhine biopolümeeri ning metalli ioonid on afiinsed ehk ühilduvad, mis soodustab nende kasutamist. Lisaks on tegemst metall-polümeerses nanoosakeste süsteemis kasutamiseks efektiivse kombinatsiooniga.
Seadmega tööd tehes avastasid Taiwani teadlased, et kord mingisse olekusse lülitatuna enam olekut välise elektrivälja abil muuta võimalik ei ole. Teisisõnu talletab seade kord jäädvustatud informatsiooni püsivalt.
Teadlased näitasid, et nende tehnoloogia abil võib valmistada uudseid optoelektroonilisi salvestusseadmeid. Lisaks omab meetod potentsiaalset rakendust plasmoonikas.
Allikas: IEEE