• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Teadlased jälgisid vase-komposiidi spinn-üleminekuid

30.03.2012 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Aur ja jää on vee erinevad agregaatolekud, mis on määratud temperatuuri ning rõhu vahekorraga. Hiljutine Ameerikas tehtud teadustöö selgitas, kuidas toimivad faasisiirded lihtsates vasel põhinevates võrestruktuurides.

Erinevate molekulaartasandi fenomene, näiteks magnetismi ja ülijuhtivust, uuritakse eelkõige aine võresosakeste spin-olekute vahendusel. Vastupidiselt meetoditele, mis lokaliseerivad spinni vaatluseks võreosakese ruumilise paiknemise, vaatles Ameerika DEANL (Department of Energy’s Argonne National Laboratory) laboris läbi viidud eksperiment võre kostet ülikõrgetele rõhkudele kahedimensionaalsel juhul.

Artikli autor, Chicago Ülikooli füüsik Sara Haravifard, seletas, et eksperiment kinnitas tulemust, mida oldi varem teoorias ennustatud. „Osakeste spinninteraktsioonide mõistmine võimaldab paremini aru saada keerulistest mitmeosakeste-süsteemidest. Lõppeks suudame paremini kirjeldada näiteks ülijuhtivust,“ seletas Haravifard.

Katses uuriti strontsium-vaskboraati, millel on kaks eraldiseisvat energeetilist põhiolekut. Esimeses olekus on osakeste koguspinn null, mis tähendab, et materjal ei oma magnetmomenti. Teises olekus on aga spinn nullist erinev, mistõttu avalduvad materjali erilist tüüpi antiferromagneetilised omadused.

Haravifardi sõnul on materjali spinn-struktuur juhinduv põhiliselt kvantmehaanilistest seostest vasemolekulide vahel, mis omakorda mõjutavad emba-kumba baasolekusse sattumise tõenäosust. „Materjali lõppolek sõltub iga vaseaatomi lähinaabrist,“ lisab ta.

Teadlaste kasutada olnud AAPS (Argonne’s Advanced Photon Source) kõrge energiaga röntgenkiired avaldavad vaid väikese osa materjali karakteristikutest. „Antud juhul näevad röntgenkiired kristallvõre struktuuri, mitte magnetomadusi,“ sõnas Haravifard.

Katsete käigus selgus, et nii võre- kui magnetomadused arenesid paralleelselt funktsioonina temperatuurist. Vajalike ülikõrgete rõhkude tekitamiseks kasutas töörühm teemant-alasi rakke (diamond anvil cells). Kõrged rõhud on osakeste baasolekumuutuste esile kutsumiseks kriitilise tähtsusega.

„Suutes ennustada materjali reaktsiooni rõhumuutustele, saame tegelikult ka juhtida eri baasolekute avaldumist,“ lisas ta. „Meie käsitletud süsteemis selgus, et strontsium-vaskkarbonaadi võrestruktuuri  ning magnetomaduste vahel eksisteerib väga tugev korrelatsioon.“

Pikemas perspektiivis loodab Haravifardi töörühm sillutada tee uute eksootiliste materjalide ja nende kontrollitavuse vahele. „Sarnaseid materjalide käitumisi on jälgitud ka kõrgtemperatuursetes ülijuhtides. Värskes uurimustöös sooritatud katsed toendavad meie tugevaid teoreetilisi aluseid nende materjalide suhtes,“ sõnas Haravifard.

Allikas: PhysOrg

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Kuld kui kõrgtehnoloogiline materjal
  2. Teadlased kinnitasid uue süsinikmaterjali
  3. Isekorrastuvad nanokuubid järgmise põlvkonna antennide ja läätsedena
  4. Teadlased valmistasid vesinikuga dopeeritud vanaadiumoksiid-nanojuhtmeid
  5. Valmistati nähtamatu fotodetektor
  6. Uus nanostruktuur pikendab patareide eluiga
  7. Valmistati terahertskiirguse ribafilter ning polarisaator
  8. Teadlased valmistasid nanoosakeste abil veekindla ja magnetilise paberi
  9. Räni ja Si/III-V pooljuhi kombinatsioonina efektiivsem laser
  10. Nanoosakeste uus valmistamismeetod

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm, nanotehnoloogia

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2023 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in