• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Uus kiirem ja odavam gaasi ning vedeliku lahutamise meetod

25.06.2012 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Uus tööstusmaastikul rakenduspotentsiaali omav tehnoloogia võimaldab senisest odavamalt ja kiiremini vedelikust gaasi eraldada.

Vasakul on kujutatud kärjelist võrestruktuuri, mille ühe elemendi laius on ligikaudu üks mikromeeter. Paremal on kujutatud ekvivalentne Kyoto Ülikooli teadlaste pöördfossilistsiooni meetodil valmistatud poorne koordinatsioon-polümeer võre.

Kyoto Ülikooli iCeMS (Integrated Cell-Material Sciences) Instituudi teadlased töötasid välja uue poorsel materjalil põhineva eraldusmeetodi nimega „pöördfossilisatsioon“ (reverse fossilization). Protsess toimub 10-10 m kuni 10-6 m suurusjärgus, mida käsitleb mesoskoopiline füüsika (loe siit).

Esiteks valmistas teadusrühm alumiiniumoksiidist tooriku, mis muudeti seejärel poorseks koordinatsioon-polümeer kristalliks (PKP) (porous coordination polymer, PCP). Tegemist on  orgaaniliste ja mineraalsete elementide hübriidmaterjaliga. „Pärast alumiiniumvõre loomist muutsime selle molekulhaaval mittemetaliliseks, millest tuleneb ka meetodi nimi, vihjates mitteorgaanilise materjali muutmisele orgaaniliseks. Protsessi käigus säilus alumiiniumtooriku esialgne kuju ja vorm,“ selgitas töörühma juht dotsent Shuhei Furukawa.

Pärast õnnestunud 2D ja 3D struktuuride loomist valmistasid teadlased alumiiniumoksiidist avatud poorse struktuuriga aerogeeli, mille abil katsetati vee ja etanooli eraldamist. „Vee ja etanooli eraldamine ei ole seni saada olnud poorsete materjalidega võimalik. Meie valmistatud materjal seob poorse koordinatsioon-polümeer kristalli seesmised nanoskaala neeldumisomadused aerogeelide meso- ja makroskoopiliste omadustega, mis suurendab oluliselt eraldusprotsessi efektiivsust ja mahtu,“ kommenteeris töörühmaga seotud teadlane Julien Reboul.

„PKP materjalid on end energiatalletusseadmetes, katalüüsiprotsessides ja sensortehnoloogias heast küljest näidanud, ent pooride väiksuse tõttu ei ole tehnoloogia seni suure läbilaskvusega tööstuslike filtratsioonrakendusteni jõudnud. Pöördfossilisatsioon loob struktuuri, mille suuremad poorid lubavad nüüd need rakendused praktiliselt lahendada,“ lisas lõpetuseks töörühma juht professor Susumu Kitagawa, kelle arvates on tegemist olulise tehnoloogilise arenguga.

Allikas: Phys.org

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Spinnvedelike teooria loksub paika
  2. Uut tüüpi katalüsaatorid
  3. Külmuvatele veetilkadele moodustuvad teravad jäätipud
  4. Uus isoleeriv aerogeel on ülitugev
  5. Valmistati nähtamatu fotodetektor
  6. Päikesepaneeli kurrutatud pind tõstab efektiivsust
  7. Grafüün võib olla veelgi kasulikum kui grafeen
  8. Meetod võimsamate elektriautode valmistamiseks
  9. Miks lumehelbed on nii õhukesed ja lamedad?
  10. USA-s valmis venitatav OLED

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2023 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in