• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Paberkujul päikesepatareid

9.05.2010 by Stiina Kristal Leave a Comment

Päikesepatareide materjalid muutuvad ühe õhemateks ja õhemateks. Hiljuti teatasid MIT (Massachusetts Institute of Technology, toim.) teadlased, et on välja töötanud uue meetodi, mille abil on võimalik päikeseelemente printida paberile.

Paberile prinditud päikeseelement.

Seesuguse meetodi efektiivsus on kordades madalam kui teistel päikeseelementidel. Paberist päikesepatareide efektiivsus on ligikaudu 1,5 kuni 2 protsenti, tööstuslike räniplaatidest päikesepaneelide oma aga umbes 15 kuni 20 protsenti. Ent teadlased rõhutavad, et see on alles uuritav tehnoloogia ning kommertsialiseerimisest aastate kaugusel.

Isegi kui efektiivsus palju ei tõuse on võimalik, et odavad ning kergesti valmistatavad päikeseenergiat ammutavad materjalid osutuvad energia saamisel paremaks ning tulusamaks viisiks, seda eriti kaasaskantavate elektrooniliste seadmete jaoks.

Probleemiks võib aga olla ka süsteemis kasutatavate kemikaalide ning protsesside suhteline mõju. Kui prinditavas päikeseelemendi tehnoloogias on vähem kahjulikke materjale, siis võivad eelised võrreldes mürgisemate valikutega üle kaaluda ka efektiivsuse vahe.

Allikas

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Tulevikuenergia

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Copyright © 2025 · Eesti Füüsika Selts · Log in