• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Valmistati üliõhuke lapik aberratsioonivaba lääts

30.08.2012 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Harvardi Elektritehnika Kooli ja Rakendusteaduskeskuse (Harvard School of Engineering and Applied Sciences SEAS) teadlased valmistasid üliõhukese lameda läätse, mis suudab laia spektri ulatuses aberratsioonivabalt kiirgust fokusseerida.

Kunstniku nägemus õhukese läätse fokusseerivast toimest.

Lääts on 60 nm (10-6 m) paks, praktilises lähenduses pea kahemõõtmeline. Sellest hoolimata suudab süsteem valgust fokusseerida difraktsioonikriteeriumi piiril. Lääts töötab fiiberkaabelsides kasutatavatel lainepikkustel. Seda on lihtne toota ja laiale, 100 µm – 750 nm (teraherskiirgus ja infrapunakiirgus), spektriosale seadistada. Teadustöö avaldati teadusajakirjas Nano Letters.

„Meie valmistatud õhuke lääts avab tee uuele tehnoloogiale.Fokusseerimiseks vajalik kiirguse faasinihe toimub läätse pinnal, mitte sees,“ kommenteeris SEAS rakendusfüüsika professor Frederico Capasso.

Lääts valmistati ränisubstraadist, mille pinnale kasvatati õhuke nanomeetri paksune kullakile. Kullakilest söövitati

Lameda, ligi 1 mm läbimõõduga läätse mikgrograaf. Läätse pind on kaetud väikeste kiirguses faasinihet põhjustavate kosentriliste nanoketastega.

seejärel perioodilise sammuga V tähe sarnased pinnavormid.

Järele jäänud väärismetalli ribad käituvad nanoantennidena, mis püüavad substraadile langevat valgust ning lõksustavad selle viivuks, mis põhjustabki fokusseerimiseks vajaliku faasinihke ning sarnaselt klassikalisele klaasläätsele uue kiirguse liikumissuuna.

Lapikul läätsel puuduvad klassikalise analoogiga võrreldes aberratsioonid ehk optilised häired pildi kvaliteedis. Tekkinud kujutis on häirevaba ja ei vaja järeltöötlust.

Nanoantennide ridasid kutsutakse koondavalt metapinnaks, viidates seeläbi mittelineaarse optilise kostega metamaterjalidele. Antennide suurust, nurka ning nende vahelist ruumilist sammu muutes saab läätse häälestada eri lainepikkustega kiirguste jaoks.

„On võimalik, et tulevikus asendatakse kõik optiliste süsteemide kohmakad läätsed metapindadega. See on väga põnev,“ kommenteeris töörühma tudeng Francesco Aieta.

Allikas: Phys.org

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Aasta 2014. toob maanteele laservalguse, kandjaks BMW i8
  2. Ameerika mereväe uus laserrelv
  3. Uue põlvkonna osakestekiirendi idee
  4. Tekitati rekordiliselt lühike 67 atosekundit pikk laserimpulss
  5. Akustiliste mõõtmistehnika uus põlvkond
  6. Arengud termovarjestuse tehnoloogias
  7. Efektiivsemad LED pirnid
  8. Miniatuurne resonaator lubab optilistele analüüsmeetoditele uut hoogu
  9. Võimas valgus tunneli lõpus
  10. Teadlased muutsid üksiku footoni suurust ja värvi

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Saagu valgus

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2021 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in