Lähemalt vastrajatud Füüsikaüliõpilaste Seltsist

Käesoleval aastal asutati Eesti Füüsika Seltsi allharuna füüsikatudengeid koondav Füüsikaüliõpilaste Selts (FÜS). Põhikirja järgi on seltsi üheks eesmärgiks loodusteadusliku hariduse populariseerimine ning arendamine. Intervjuu FÜS juhatuse füüsikatudengite Morten Piibelehe, Sandhra-Mirella Valdma ja Madis Ollikainenga leidis aset 12. septembril Tartu Ülikooli Tähe 4 õppehoone neljandal korrusel.

Kuidas sai alguse Füüsikaüliõpilaste Selts?

Sandhra: Seisime möödunud talvel sõpradega Tähe 4 maja neljandal korrusel auditooriumi 416 ukse ees, äsja oli lõppenud analüütilise mehaanika loeng. Arutasime kõike, mida tahtnuks tol semestril tudengitega ära teha. Roland Matt (üks asutajaliigetest – toim) prantsatas jutu käigus, et teeme seltsi. Esialgu oli tegemist naljaga. Siis aga võtsid teised tuld, tegime ära.

Morten: Organiseerusime Eesti Füüsika Seltsi ja selle esimehe Kaido Reivelti toel käesoleva aasta 15. juunil, mil toimus siinsamas intervjuupaigas esimene üldkogu. Võtsime otsuse vastu ja kinnitasime põhikirja.

Kui palju on FÜS-is liikmeid ja kes need põhiliselt on?

Morten: 63 Tartu Ülikooli füüsikatudengit, üks arvutitehnikatudeng ja üks tudeng Eesti Maaülikoolist.

Selts rajati vastmöödunud suvel. Milline on noore organisatsiooni põhiline väljund?

Sandhra: Meie põhiliseks teesiks on koondada füüsikaüliõpilasi, et saaksime kõik koos häält teha ja üksteise eest seista. Teiseks tahame ühiselt parandada füüsika õppimisega seonduvat. Selle alla kuulub näiteks mentoriprogramm. Mentorlus on seltsi selle sügise tugevaim praktiline väljund.

Mis on mentoriprogramm?

Morten: Mentor on vabatahtlik vanema kursuse tudeng, kes on kaasmentoriga abiks seltsi poolt talle määratud kahele-kolmele esmakursuslasele. Ülikoolis on vastutusekoorem võrreldes gümnaasiumiga suur, piltlikult öeldes tuleb uuesti ujuma õppida.

Mõni ütleks, et see ongi hea.

Sandhra: Ega mentor kõike ära tee, ta on pigem toetuspunkt, mitte ema või isa, kes järjest ette tõstaks. Kui vaja, siis on olemas keegi, kelle poole pööruda. Osad tudengid ei ole eriala valikus kindlad ning kaaluvad füüsika õppekava vahetamist näiteks keemia vastu. Mentor on selliste otsuste tegemisel nõustajaks. Lisaks aitab mentor vajadusel loengus segaseks jäänud teemasid läbi arutada.

Madis: Veel saavad mentorid juhedajaks olemist harjutada, mis tulevikus kasuks tuleb. Programmiga saame erinevad aastakäigud omavahel integreerida. Peale rebastega suhtlemise lävivad mentorid ka omavahel.

Olete 2-3 aasta tudengid. Kes pärast teie bakalaureusestuudiumi lõppu organisatsiooni ohjad üle võtab?

Madis: Järjepidevuse katkemine on üks meie väikseid hirme. Ent anname endast parima, et seda ei juhtuks.

Sandhra: Tahame seltsiga piisavalt tööd teha, et tekiks muster. Eks näis palju liikmeid koosolekutel käima hakkab.

Milline võiks FÜS olla kümne aasta pärast?

Madis: Kümne aasta plaanis oleks väga hea kui selts veel toimiks, muidugi paremini kui praegu. Tulevikus võiks organisatsioon koondada kõiki reaalteadustega seotud tudengeid. Selle idee raames saime kokku ka Tallinna Tehnikaülikooli esindajaga. Pealinnas sarnast organisatsiooni pole.

Sandhra: Nõustun, et selts võiks tulevikus olla üleriigiline. Siis tekiks teiste ülikoolide sarnaste erialade, näiteks tehnilise füüsika, inimestel parem võimalus omavahel kokku saada, et siis häid ideid jagada, midagi uut välja mõelda ja projekte ellu viia. Kujutan ette, et FÜS-il võiks olla oma stipendium. Tahame olümpiaadidel välja anda FÜS eriauhinna. Tulevikus hakkame ilmselt tegema praegu veel Eesti Füüsika Seltsi korraldatavaid suve- ja sügiskoole.

Järgmisel talvel peaks valmis saama uus Tartu Ülikooli füüsikamaja. Kas seal on FÜS-ile ruum olemas?

Morten: Maja plaani peal on teadusteatri ruum, millest võiks saada üliõpilaste üldine koosolekupaik, ilmsel siis seal.

Vaata FÜS kodulehte siit.

Küsis Uku Püttsepp