Esimene Fresneli lääts paigaldati 1823. aastal Prantsusmaa vanimasse Cordouani majakasse. Valgustähise kiir paistis 32 km kaugusele. Sellest ajast saadik on kasutatud Fresneli läätse valgusfoorides, autotuledes, suurendusklaasides, fotokaamerates ja teisteski majakates ning optilistes süsteemides. Võrreldes harjumuspärase kumerläätsega on Fesneli lääts vähemmassiivsem, õhem, lamedam ning püüab rohkem kaldvalgust.
Peegeldused Fresneli läätse tumedatelt piirkondadelt (loe läätse ehituse kohta siit) võivad läätse optilistele omadustele pärssivalt mõjuda. Ameerika teadlaste Tim Wilkinsoni, Ranjith Rajasekharani, Haider Butti, Qing Dai ning Gehan Amaratunga töörühm valmistas süsinik-nanotorudest Fresneli läätse, mille optilised omadused on seevastu väga head. Madala tihedusega korrapäraselt vertikaaltasandisse grupeeritud süsinik-nanotorud moodustavad suurima valguse neeldumisteguriga tehismaterjali.
Wilkinsoni juhtimisel valmistatud üksiku viieteistkümne tsooniga Fresneli läätse läbimõõt on 77 mikromeetrit (10^-6 m). Uutel heade optiliste omadustega läätsedel on suur kontrastsus ning parandatud fokusseerimisomadused.
Teadustöö tulemused avaldati teadusajakirjas Advanced Optical Materials. Ajakiri on pühendatud vaguse ja aine interaktsioonide teaduse läbimurdvate avastuste ning füüsikaliselt fundamentaalsete optikaalaste uurimustööde publitseerimisele. Ajakiri sisaldab abstrakte, täis- ning ülevaateartikleid.
Autorite sõnul loovad nende valmistatud Fresneli läätsed dünaamiliste ning efektiivsete suurte optiliste paralleelvõrkude loomiseks uusi võimalusi. Lisaks kuuluvad tehnoloogia rakenduste hulka efektiivsed fokusseerimissüsteemid, optiliste sensorsüsteemide peegeldamis- ja kollimatsioonioperatsioonid, optiliste arvutite toimemehhanismid, optiline andmeside ja tasapinnalise neuraalvõrgu toiteseadmed.
Allikas: Phys.org
Leave a Reply