• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Valmistati süsinik-nanotorudest Fresneli läätsed

9.10.2012 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Esimene Fresneli lääts paigaldati 1823. aastal Prantsusmaa vanimasse Cordouani majakasse. Valgustähise kiir paistis 32 km kaugusele. Sellest ajast saadik on kasutatud Fresneli läätse valgusfoorides, autotuledes, suurendusklaasides, fotokaamerates ja teisteski majakates ning optilistes süsteemides. Võrreldes harjumuspärase kumerläätsega on Fesneli lääts vähemmassiivsem, õhem, lamedam ning püüab rohkem kaldvalgust.

Süsinik nanotorudest Fresneli lääts.

Peegeldused Fresneli läätse tumedatelt piirkondadelt (loe läätse ehituse kohta siit) võivad läätse optilistele omadustele pärssivalt mõjuda. Ameerika teadlaste Tim Wilkinsoni, Ranjith Rajasekharani, Haider Butti, Qing Dai ning Gehan Amaratunga töörühm valmistas süsinik-nanotorudest Fresneli läätse, mille optilised omadused on seevastu väga head. Madala tihedusega korrapäraselt vertikaaltasandisse grupeeritud süsinik-nanotorud moodustavad suurima valguse neeldumisteguriga tehismaterjali.

Wilkinsoni juhtimisel valmistatud üksiku viieteistkümne tsooniga Fresneli läätse läbimõõt on 77 mikromeetrit (10^-6 m). Uutel heade optiliste omadustega läätsedel on  suur kontrastsus ning parandatud fokusseerimisomadused.

Teadustöö tulemused avaldati teadusajakirjas Advanced Optical Materials. Ajakiri on pühendatud vaguse ja aine interaktsioonide teaduse läbimurdvate avastuste ning füüsikaliselt fundamentaalsete optikaalaste uurimustööde publitseerimisele. Ajakiri sisaldab abstrakte, täis- ning ülevaateartikleid.

Autorite sõnul loovad nende valmistatud Fresneli läätsed dünaamiliste ning efektiivsete suurte optiliste paralleelvõrkude loomiseks uusi võimalusi. Lisaks kuuluvad tehnoloogia rakenduste hulka efektiivsed fokusseerimissüsteemid, optiliste sensorsüsteemide peegeldamis- ja kollimatsioonioperatsioonid, optiliste arvutite toimemehhanismid, optiline andmeside ja tasapinnalise neuraalvõrgu toiteseadmed.

Allikas: Phys.org

Teised selle mõtteraja postitused

  1. MIT töörühm plaanib ehitada neutronmikroskoobi
  2. Parem varjestusmaterjal ja ohutumad tuumajaamad
  3. Uus, grafeenist ja hõbe-nanotraatidest valmistatud läbipaistev elektrood
  4. Teadlased valmistasid uue kõrge efektiivsusega painduva tahkisaku
  5. Teadlased kinnitasid uue süsinikmaterjali
  6. Arendati välja uus aineklass: pentamood-metaaine
  7. Valmistati terahertskiirguse ribafilter ning polarisaator
  8. Teadlased valmistasid nanoosakeste abil veekindla ja magnetilise paberi
  9. Teadlased leidsid uue viisi grafeeni oksüdeerimiseks
  10. Grafeenlehtedes avastati uus elektriline olek

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2021 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in