• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Füüsika Nobeli laureaadi kommentaar kvantarvutuse tulevikule

11.10.2012 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Käesoleva aasta Füüsika Nobeli preemia silmapaistva teadustöö eest kvantfüüsika vallas said Ameerika ning Prantsusmaa füüsikud David Wineland ja Serge Haroche. Uudis kuulutati välja sel teisipäeval. Intervjuus AFP-le (American Free Press) ütles Wineland, et harjumuspärased piiratud võimsusega arvutid püsivad veel mõnda aega, ent taanduvad lõppeks ülikiirete revolutsiooniliste tehnoloogiate ees.

2012. aasta Nobeli füüsika preemia laureaat David Wineland.

Teadlased, kes on juhuslikult mõlemad 68 aasta vanused, pälvisid preemia optikaeksperimentide välja töötamise eest. Nobeli preemia nõukogu pressiavalduses seisis täpsemalt kirjas „üksikute kvantsüsteemide mõõtmise ning manipuleerimise eest.“

„Tänapäeval areneb teadus väga aeglaselt. Suudame mõttes uusi kvantsüsteeme arvutusprotsessidesse kaasata, ent päriselt on füüsikaliste probleemide lahendamine arvutite võimsuse tõttu piiratud. Veel ei ole reaalsete rakendustega kvantarvutini jõutud. Ma ei ole üldse kindel, kas see ka järgneva kümne aasta jooksul juhtub, ent kunagi kindlasti. Usun, et uue põlvkonna arvuti töötab kvantprintsiipide alusel,“ ütles Wineland enne koitu tehtud Nobeli komitee kodulehel avaldatud intervjuus.

Klassikaliste arvutite töö põhineb binaarkoodil. Andmeid salvestatakse digitaalsete ühtede või nullidena. Superpositsioonis suudab aga kvantarvuti üksik mälurakk kvibit (kvantbitt) olla kas üks, null või mõlemat korraga. See nüanss annab andmetalletusmahule väga suure lisa ning aitab mahukate arvutustehete, näiteks kliimamudelite jooksutamisele ning krüpteeritud koodide dešifreerimisele oluliselt kaasa. Ent superarvutite arengulteel seisab veel mitmeid tõkkeid.

„Kvantarvutiga saame efektiivselt simuleerida teisi huvipakkuvaid kvantsüsteeme,“ ütles Wineland AFP-le ning lisas, et

David Wineland ajakirjanikele oma laborit tutvustamas.

tänapäeva teadlaste töö „on suuresti arvutusvõimsusega piiratud.“ Nobeli preemiaga pärjatud pikaajaline teadustöö on muuhulgas päädinud ka ülitäpsete kellade loomisega. Uued, tseesium-aatomkelladest enam kui sada korda täpsemad kellad võiks tulevikus olla uue ajaarvamissüsteemi aluseks.

Kahe optikaspetsialisti töö toimus teineteisest sõltumatult. Laborites lõksustati ülimadalatel temperatuuridel osakesi ning uuriti nende kvantolekuid. „Mõnes mõttes on süsteemid, mille kallal tööd tegime, komplenetaarsed. Me ei ole omavahel kunagi otseselt akadeemilises võistlustules olnud. On põnev, et suutsime samale probleemile eri kontekstides läheneda. Eksperimendid olid erinevad, ent fundamentaalsel tasandil ometi seotud,“ lisas Wineland.

Ameerika teadlase sõnul oli uudis pälvitud tiitlist kõikelummav:“See oleks võinud peale minu juhtuda paljude inimestega. Sama uurimisvaldkonnaga tegeleb väga palju teadlasi.“ Wineland sai preemiast teada keset ööd kodulinnas Boulderis Colorado osariigis, kui sügavast unest äratas teda telefonikõne Stockholmist. „Tegelikult äratas mind abikaasa, mina oleksin kõne maha maganud,“ komenteeris Wineland, kes on Ameerika NIST (National Institute of Standards and Technology) ISG grupi (Ion Storage Group) projektijuht alates aastast 1979.

Allikas: Phys.org

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Tõestati kvantalgoritm
  2. Sooritati uut tüüpi, ent esialgu ebapraktiline kvanttehe
  3. Üksiku footoni genereerimise tehnoloogia
  4. Lihtsus ja kvantkeerukus
  5. Teadlased ennustavad uut paradoksaalset laserefekti
  6. Kvantarvuti võtab kuju: Yale’i Ülikoolis tehti kvantbittide oleku määramises edusammud
  7. Viies täide Einsteini unistust – Prantsuse uurijad tegid kvantmaailmas läbimurde
  8. Kvantoptilise side uued kestvusrekordid
  9. Toatemperatuuril töötav kvantmälu
  10. Kvantarvutid ja krüpteeritud andmevõrgud

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Kvantarvutid

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2022 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in