Teadlaste tehtud fotodelt selgub, et külmale alusplaadile paigutatud veetilgad jäätuvad teravatipulistesse koonusstruktuuridesse, mille otsa kasvavad õhuniiskuse toimel kristallid.
Pildil on näha veetilgas levivat külmafronti, mille toimel moodustub veetilga otsa terav jäätipp.
Fotosid uurinud Hollandi Twente Ülikooli töörühma kasutatud alusplaat jahutati -20 0C temperatuurini. Seejärel jäädvustati veetilkade külmumisest tingitud kujumuutus.
Töö avaldati AIP (American Institute of Physics) teadusajakirjas Physics of Fluids. Ligikaudu 4 millimeetrise läbimõõduga tilgad jäätusid katse tingimustes 20 sekundiga. Jäätumise viimases etapis moodustus tilgale terav jäätipp, mida on võimalik joonistelt näha. Vesi on ainulaadne, sest paisub külmumisel. Seetõttu pole efekt paljude teiste vedelikega jälgitav. Jää vertikaalisihiline paisumine kombinatsioonis pindpinevusteguri põhjustatud jäätumata pinna kumerdumisega kulmineerubki teravtipulise jäätilga moodustumisega.
Jäätilga tipp tõmbab elektrilise vastastikmõju tõttu õhust veeauru, paljuski sarnaselt piksevardale. Elektrilaengul on omadus koonduda juhi geomeetria teravikesse. Ideaalselt teraval juhi otsal on laengu tihedus lõpmatu. Sfääri pinnal on aga laengu jaotus ühtlane. Veeaur koguneb jääteravikule ning moodustab puusarnase kristallstruktuuri. Katse pildil on näha, et struktuure kasvab vähemal määral ka jäätilga külgedel.
Teadlaste sõnul eksisteerib vastupidine efektki. Näiteks juhtub see teravatipuliste ahjuküpsetistega, kasvõi kartuliviiludega. Teravike otstest eraldub rohkem veemolekule kui ülejäänud toidust.
Jääkristalli kasvamine jäätunud veetilga teravale laengut koondavale tipule.
Allikas: Phys.org
Leave a Reply