• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Külmuvatele veetilkadele moodustuvad teravad jäätipud

31.10.2012 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Teadlaste tehtud fotodelt selgub, et külmale alusplaadile paigutatud veetilgad jäätuvad teravatipulistesse koonusstruktuuridesse, mille otsa kasvavad õhuniiskuse toimel kristallid.

Pildil on näha veetilgas levivat külmafronti, mille toimel moodustub veetilga otsa terav jäätipp.

Fotosid uurinud Hollandi Twente Ülikooli töörühma kasutatud alusplaat jahutati -20 0C temperatuurini. Seejärel jäädvustati veetilkade külmumisest tingitud kujumuutus.

Töö avaldati AIP (American Institute of Physics) teadusajakirjas Physics of Fluids. Ligikaudu 4 millimeetrise läbimõõduga tilgad jäätusid katse tingimustes 20 sekundiga. Jäätumise viimases etapis moodustus tilgale terav jäätipp, mida on võimalik joonistelt näha. Vesi on ainulaadne, sest paisub külmumisel. Seetõttu pole efekt paljude teiste vedelikega jälgitav. Jää vertikaalisihiline paisumine kombinatsioonis pindpinevusteguri põhjustatud jäätumata pinna kumerdumisega kulmineerubki teravtipulise jäätilga moodustumisega.

Jäätilga tipp tõmbab elektrilise vastastikmõju tõttu õhust veeauru, paljuski sarnaselt piksevardale. Elektrilaengul on omadus koonduda juhi geomeetria teravikesse. Ideaalselt teraval juhi otsal on laengu tihedus lõpmatu. Sfääri pinnal on aga laengu jaotus ühtlane. Veeaur koguneb jääteravikule ning moodustab puusarnase kristallstruktuuri. Katse pildil on näha, et struktuure kasvab vähemal määral ka jäätilga külgedel.

Teadlaste sõnul eksisteerib vastupidine efektki. Näiteks juhtub see teravatipuliste ahjuküpsetistega, kasvõi kartuliviiludega. Teravike otstest eraldub rohkem veemolekule kui ülejäänud toidust.

Jääkristalli kasvamine jäätunud veetilga teravale laengut koondavale tipule.

Allikas: Phys.org

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Süsihappegaasist saab tooraine
  2. Boornitriidist dielektrikkiht tõotab õhemat elektroonikat
  3. Teadlased jälgisid vase-komposiidi spinn-üleminekuid
  4. „Tumedad plasmonid“ edastavad energiat
  5. Uut tüüpi metall sügaval Maa all
  6. Isepuhastuv klaas
  7. Nanotorudest valmistatud vedrudest loodi naha-sarnased sensorid
  8. Viidi läbi paljutõotava spintroonika materjali mangaanoksiidi uuringud
  9. Mustem kui öö: metamaterjal neelab pea kogu valguse
  10. Ferroelektrikud võivad alandada arvutite võimsustarvet

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2023 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in