• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Süsiniknanotorudel baseeruvate päikesepatareide efektiivsus kasvas kaks korda

18.03.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

Juba mõnda aega on üritatud luua tervenisti süsinikul baseeruvaid päikesepaneele. Arvatakse, et tegemist paljulubava alternatiivlahendusega tänapäeva kallitele fotogalvaanilistele seadmetele. Nüüd on Mark Hersami juhitud töörühm loonud uut tüüpi süsiniknanotorudel põhineva päikesepatarei, mis on oma eelkäiatest kaks korda efektiivsem.

chiralArvatavasti on kõik teadushuvilised süsiniknanotorudest kuulnud – need on ühe aatomi paksusest süsiniku lehest (ehk grafeenist) “keeratud” torud (vt alumine pilt). Aga võib-olla ei ole teadushuviline kuulnud, et selliseid torusid saab “keerata” mitmel eri viisil.

Kõrvaloleval pildil on kujutatud grafeeni leht. Grafeeni peale on märgitud ristkülikud, mille erinev orientatsioon näitab ühe või teise kiraalsusega (ingl chirality) süsiniknanotorude valmistamiseks vajaminevaid grafeeni tükke. Pildi servades on vastava kiraalsusega süsiniknanotorude külgvaated.
Kõnealuses teadustöös uuriti esmakordselt erineva kiraalsusega süsiniknanotorude “segust” valmistatud päikesepatarei omadusi. Selgus, et sellised päikesepatareid neelavad valgust palju laiemas spektri vahemikus, kui ühesuguse kiraalsusega süsiniknanotorudest valmistatud päikesepatareid. Tulemus on arusaadav, kui võtame arvesse, et süsiniknanotorude neeldumisspekter on üsna kitsas, samas sõltub neeldumisspektri maksimumi asukoht justnimelt süsiniknanotorude kiraalsusest.

nl-2014-027452_0005Loomulikult ei ole nii, et nüüdsest on põhirõhk süsinikul baseeruvatel päikesepatareide arendamisel ja toomisel. Isegi kaks korda suurenenud efektiivsuse juures on süsiniknanotorudel põhinevate päikesepatareide efektiivsus ca 3%, samas, kui ränil põhinevate päikesepatareide efektiivsus on kuni 20%. Uurijad on siiski optimistlikud ja arvavad, et selliste päikesepatareid efektiivsuse saab kasvatada veel mitu korda.

Selle valdkonna peavooluarengutest saab aimu, kui järelkuulata Erki Kärberi (TTÜ) 2015.a. füüsikapäevadel peetud ettekannet teemal “Valguse efektiivsemast kasutamisest päikesepatareis” (selle videosalvestus on allpool postitusse sisestatud).

Allikad:

http://phys.org/news/2014-09-breakthrough-carbon-nanotube-solar-cells.html

http://pubs.acs.org/doi/abs/10.1021/nl5027452

Täname Sergei Vlassovit ja Rünno Lõhmust

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Kas termotuumareaktor peab nii suur olema?
  2. Satelliit, mis edastaks päikeseenergiat Maale
  3. Efektiivne düüsidega Winga-tuulegeneraator
  4. „Nanopuud“ püüavad päikeseenergiat ja muudavad vee vesinikkütuseks
  5. Insenerid valmistasid veel ujuvad päikesepaneelid
  6. Nanokestadest „sosistavad“ galeriid täiustavad õhukesi päikesepaneele
  7. Teadlased leiutasid pikalt infrapuna lähedast valgust kiirgava materjali
  8. IAA: Jah elektrijaamadele orbiidil
  9. Superkondensaatori elektroodide „kastmine“
  10. Korrastatus ei ole alati efektiivseim lahendus

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Tulevikuenergia

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2023 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in