• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Uut tüüpi katalüsaatorid

28.12.2012 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Ameerika Duke-i Ülikooli Teadlaste töörühm avastas molekulaarse kangiefekti: osad atomaarsete sidemete tüübid võivad mõjuda molekulreaktsioonidele kuni tuhandekordse kiirendinda. Nimetatud molekulaarsete jõuõlgade abil saab juhtida aatomite vahelist keemilist ja mehaanilist reaktiivsust, mis tähendab ühtlasi uute ja põnevate materjalide modelleerimise algust.

„Tahame valmistada parema mehaanilise pingetaluvusega materjale. Selle tarbeks arendame molekulaarreaktsioone, mida on võimalik välise jõu abil mõjutada,“ kommenteeris tööd Duke-i Ülikooli teadlane ning töörühma juht Steve Craig.

Hiljutistes eskperimentides leidis Craigi töörühm, et polünorborneen (polynorborene, loe siit) põhistruktuuriga molekulid võivad avada molekulisiseseid tsüklostruktuure kuni tuhat korda kiiremini kui sarnaseid struktuure avavad polübutadieenid. 23. detsembril teadusajakirjas Nature Chemistry avaldatud tulemused näitasid , et väikesed muutused molekuli polünorborneenstruktuuris võimaldasid moduleerida mehaaniliselt katalüüsitud reaktsioonide kiirust.

Materjalide mehaaniline kulumine tõmmete, survete, sisepingete ja muude jõudude toimel on intuitiivne. Nende jõududega materjali eluea pikendamine on aga uudne lähenemine.  „Saame põhjustada reaktsioone, mis teevad materjali tugevamaks ning suunata jõud sinna, kus need teevad kasulikku tööd,“ ütles Craig. Taolisi uue põlvkonna materjale saaks kasutada näiteks komposiitides ja lennukikerede ning biomehaanilistele implantaatidele valmistamisel.

Eksperimendis tekitati kahes atomaarses sihtpolümeeris mehaanilisi pingeid mikroelektromehaanilise pintsetiga. Töörühm üllatus, kui avastasid, et polünorboreenstruktuuriga molekulis erinesid deformeerivast jõust indutseeritud reaktsioonikiirused puhta molekuliga võrreldes kolme suurusjärgu võrra. Seega võib polünorboreeni struktuur tegelikult reaktsioone kiirendada.

Craig ütles, et reageerivale molekulaargrupile tehatavad muudatused võivad omada väiksemat mõju kui muudatused rekatsioonitsentri lähedastele mittereaktiivsetele molekulidele, näiteks nendele, mis sisalduvad polünorborneeni põhistruktuuris. Edasises töös kavatsetakse tuvastada teisi sarnaseid lihtsa ehitusega molekulaarseid põhistruktuure, millel oleks naabermolekulidele maksimaalne reaktsioonimõju. Töörühma arvates leidub ilmselt veelgi parema mehaanilise kostega materjale.

Allikas: PhysOrg

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Kieli Ülikool: lehemardika jalgade nakkuvuse ja seenekübara ühisosa
  2. Soomes arendati uus strateegilise tähtsusega metallisulam
  3. Imeniit
  4. Baariumfloriidi mõjust veele: pseudojää
  5. Katsetades ioonsete vedelikega, arvesta, et klaasanum võib tulemustesse lisada ka “mäekristalle”
  6. Pooljuhtmaterjalidest nanotraatide mehaanilised ja triboloogilised omadused
  7. Uus kiirem ja odavam gaasi ning vedeliku lahutamise meetod
  8. Mikroskaalas grafiidis kaob hõõrdumine pea täielikult
  9. Grafeeni akustiline alternatiiv
  10. Teadlased leiutasid pikalt infrapuna lähedast valgust kiirgava materjali

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2023 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in