• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Stanfordi Ülikooli teadlased valmistasid kleebitava päikesepaneeli

28.12.2012 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Harjumuspäraselt valmistatakse õhukesed kile-päikesepaneelid jäikadele klaasalustele, mis on rakenduslikus mõttes piirav asjaolu. Painduvad paneelid on küll olemas, ent nende valmistamine vajab erilisi materjale ja tehnikaid. Stanfordi Ülikooli teadlased valmistasid aga õhukese painduva päikesepaneeli odavalt ja lihtsatest materjalidest. Elastseid paneele saab kanda pea igale aluspinnale, sealhulgas kleepsudele.

Kleebitav päikesepaneel visiitkaardil.

Töö esimeses etapis kanti tööstuslikule kõvale ränisubstraadile 300 nanomeetri paksune kiht niklit. Nikkel kaeti omakorda standardsete tööstusmeetodite abil kilepaneeliga. Paneelile kanti viimaks kaitsev polümeerkiht ja termovabastav kile.

Jäigast aluspinnast vabastamiseks uputati toorikpaneel toasooja vette, mis aktiveeris termovabastava kile. Vabastatud paneel kuumutati 90 ºC temperatuurini ning selle vastaspoolele kanti kiht liimi. Liimiga paneel kleebiti lõppeks soovitud kujuga pinnale.

Paneele kanti katsete käigus paljudele materjalidele, nii siledatele kui kõveratele: klaasile, plastikule ning paberile. Päikesepaneeli efektiivsus aluspinnast ei sõltunud.

Lisaks sellele, et uusi paneele saab kanda näiteks mobiilidele, kiivritele, armatuurlaudadele ja akendele on need ka kergemad ning odavamad kui sama suurusega jäigad fotogalvaanilised paneelid. Tootmisprotsessiga ei kaasne olulisi materjalikadusid, sest ränidioksiidsubstraadid on taaskasutatavad.

Tööga seotud dotsent Xialon Zhengi arvates saab protsessi kasutada ka kleebitava elektroonika, näiteks trükkplaatide ja vedelkristallekraanide valmistamiseks.

„Meie leiutisel on lai rakenduspõld, alates digikangastest lõpetades aerosüsteemidega. Tehnoloogia on algusetapis. Otsime Ni/SiO2 substraatidele alternatiive, mille omapärasid saaks erirakendustel ära kasutada. Tööd on veel palju,“ lisas Zheng lõpetuseks.

Allikas: Gizmag

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Soojusvarjestuse uus peatükk: vanaadiumdioksiid
  2. Defektidega ülijuht, mis ületab eelkäijad
  3. Avastati uus suure eripindalaga materjal
  4. Mikrojänes, sünaps-elektroodi eelkäija
  5. Uus paber grafeenist ja valgukiududest
  6. Veelgi huvitavam grafeen
  7. Ühemõõtmeliste nanostruktuuride kolmemõõtmeline vaade
  8. Defektid võivad grafeensensoreid paremaks muuta
  9. Avastati eksootiline kvantkristall
  10. Uus 3D fotooniline kristall on elektriliselt ja optiliselt aktiivne

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2023 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in