• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Töörühm kasutas kvanttäppide valmistamiseks vihmausse

29.12.2012 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Londoni King’s College’i teadlased kasutasid eksperimendis materjaligeneraatoritena vihmausse. Selleks söödeti pinnakobestajatele vajalike metallidega rikastatud mulda. Katsetes uuriti usside ekskrementi ning seedekulglat. Teadustöö avaldati teadusajakirjas Nature Nanotechnology.

Pilt kasutatud vihmaussist ning nende valmistatud kvanttäppide optilistest karakteristikutest.

Kvanttäpid on nanosuurusjärgu pooljuhtmaterjalid, mille füüsikalisi parameetreid määrab nende kuju. Kvanttäpid kiirgavad ja neelavad valgust omapärasel viisil, sarnaselt teatud molekulaarsetele fluorestseeruvatele süsteemidele. Seni on kvanttäppe kasutatud LED-ide (Light Emitting Diode), väga väikeste laserite ja fotogalvaaniliste materjalide valmistamiseks.

King’s College’i töörühma eesmärgiks oli tuvastada, kas harilike vihmausside abil on võimalik valmistada kaadmiumtelluriidist kvanttäppide. Katse idee pärines varasematest bioloogiaalastest uurimustöödest, mis näitasid, et  vihmaussid suudavad seedekulglas töödeldavast mullast mürkaineid isoleerida. Vihmaussid suunavad toksiinid seedekulga erilisse vahekihti. Teadlased püstitasid hüpoteesi, et seedekulglas teatud metallid kombineeruvad ja moodustavad kvanttäppe. Katsetes söödeti vihmaussidele mulda, millesse oli segatud naatriumtelluriiti ja kaadmiumkloriidi. Söötmine vältas 11 päeva. Seejärel uuriti vihmausside väljaheidete ning seedekulgla koostist. Leiti, et vihmaussid olid tõepoolest kaadiumtelluriit kvanttäppe valmistanud.

Bioloogilises protsessis valmistatud kvanttäpid on vees lahustuvad. Seega saaks neid kasutada orgaanilises keskkonnas. Näiteks paigutasid teadlased usside tehtud kvanttäpid ühes hiirtelt korjatud vähirakk-kultuuriga Petri tassile. Osutus, et vähirakud neelasid kvanttäpid koheselt. Neeldunud kasvajarakud tuvastati UV valguse all, mille toimel pooljuhid rohekalt helendama hakkasid. Sarnastes katsetes teiste rakkudega leiti, et kvanttäppide neeldumine ei olnud sama kiire, ent osutus siiski võimalikuks.

Töörühm tegi teadustööst nende jaoks kaks olulist tõdemust. Esiteks on võimalik vihmausside, ilmselt ka teiste organismide abil, kvanttäppe valmistada. Teiseks on uutmoodi valmistatud pooljuhid veeslahustuvad, mis tähendab, et neid saab kasutada elavkoe diagnostikas.

Allikas: Phys.org

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Ülikiire fotodetektor võib päädida kiiremate fiiberoptiliste sidesüsteemidega
  2. Kuld kui kõrgtehnoloogiline materjal
  3. Grafeen kiirgab infrapunavalgust
  4. Maailma tundlikuimad kaalud mõõdavad joktogrammides
  5. Teadlased jälgisid vase-komposiidi spinn-üleminekuid
  6. Süsiniknanotorufiibrite valmistamine ja omadused
  7. Nanoosakeste uus valmistamismeetod
  8. Antikehade abil valmistatud peegeldumisvastane kate
  9. IBM-i teadlased valmistasid süsinik nanotorudest 9 nanomeetrise läbimõõduga transistori
  10. Grafeeni kaksikkiht käitub kui isolaator

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: nanotehnoloogia

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2022 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in