• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Oxfordi Ülikooli töörühm: vaskplaadile kasvab grafeen defektivabalt

4.02.2013 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Oxfordi Ülikooli teadlased tulid esile uue defektivaba grafeeni kasvatamise meetodiga, mis võimaldab valmistada suuri tööstusele huvi pakkuvaid grafeenlehti.

Optiline mikrograaf grafeeni domeenidest.

Grafeenhelbed ehk domeenid kasvavad üldjuhul juhusliku orientatsiooniga. Kokkukasvanud domeenide vahele jäävad praod, mis pärsivad elektronide mobiilsust. Oxfordi töörühm lahendas probleemi tuntud keemilise aurufaas-sadestamise meetodi kohandamisega. Osutub, et kui kasutada kasvualusena vaskplaati, on võimalik domeenide orientatsiooni juhtida. Artikkel avaldatakse teadusajakirjas ACS Nano.

Vaskplaadi pinna aatomstruktuuride ning kasvukambri rõhu varieerimisega saab juhtida kasvavate domeenide paksust ning nende servade ja kokkupuutejoonte ehk õmbluste (seams) kuju.

„Praegused grafeeni kasvatamise meetodid kannatavad sageli domeenide mittejoondumise all,“ ütles Oxfordi Ülikooli Materjaliteaduste osakonna professor Nicole Grobert.

Skanneeriva elektronmikroskoobi pilt uue meetodiga kasvatatud heksagonaalse kujuga grafeendomeenidest.

„Töörühma avastus tõestab, et suurte, korrastatud domeenidega grafeenlehtede tootmine on võimalik. Meie grafeenlehed on esteetilisemad, tugevamad ning elektronisõbralikumad,“ ilmestas Grobert. Uue meetodiga valmistatava grafeenlehe suurus on põhimõtteliselt piiratud vaid alusvase pindalaga.

Saksamaa Juelichi Forschungszetrumi, Kreeka Ioannina Ülikooli ja Reinshaw polütehnikumi töötajaid kaasanud Oxfordi teadlased suutsid valmistada ka kahekihilist grafeeni, mille erisugused elektrilised omadused on iseäranis huvipakkuvad.

„Vaske on varemgi grafeeni kasvatamise alusmaterjalina kasutanud. Ent näitasime esmakordselt, et paljud vase pinna eritüübid võivad grafeeni kasvamist tugevalt mõjutada. See on oluline samm tööstusliku grafeeni tootmise suunas. Fundamentaal- ja rakendusteaduse vahelinel tühermaa on taganemas,“ lõpetas professor Grobert.

Allikas: Phys.org

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Kahksikkiht grafeentransistoril parem vooluvõimendustegur
  2. Veelgi huvitavam grafeen
  3. Defektid võivad grafeensensoreid paremaks muuta
  4. Grafeeni valmistamine madalal temperatuuril
  5. Grafeenmullikestest läätsed
  6. Terahertsise sagedusega leviva kiirguse ohjamine grafeeni abil
  7. Grafeeni abil saab vedelikest arseeni eraldada
  8. Mitmekihiline grafeen püsib jahedana
  9. Grafeentransistorid nanoseadmetes
  10. Grafeen: milleks on konarused kasulikud

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Grafeen&Grafaan

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2023 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in