Colorado Ülikooli füüsikutel õnnestus näidata kvantmehaanika ühe aluspostulaadi, Heisenbergi määramatuseprintsiibi, kehtivust ka makrotasandil. Teadusjakirjas Nature avaldatud artiklis kirjeldas töörühm footonitega kiiritatud väikese trummi asukoha ja impulsi üheaegse mõõtmise võimatust.
Werner Heisenberg (allikas: Wikipedia)
Saksa füüsik Heisenberg väitis aastal 1927, et objekti asukohta ning liikumishulka on võimatu samaaegselt mõõta. Ta tõi näite: elektroni oleks mikroskoobiga vaatlemiseks eelnevalt vaja valgustada. Valgusvihu footonid annaksid aga elektronile väikese kiirenduse: vaatlus segaks vaatlust. Praeguseni on printsiipi katseliselt näidatud vaid mikroosakestel, sest mitmete muutujate tõttu oleks suuremate objektide puhul katse sooritamine vähetulus. Colorado Ülikooli töörühm tõestas, et see ei pruugi tingimata nii olla.
Thomas Purdy eestvedamisel valmistas töörühm ränist 0,5 mm küljepikkusega ruudukujulise trummiraami, millele venitati räninitriidist nahk. Trumm asetati vaakumkeskkonda kahe väikse peegli vahele, misjärel jahutati töökeskkond soojusmüra vähendamiseks temperatuurini 4 K. Trummi pihta sihiti laserimpulss. Footondetektoritega mõõdeti kahe peeglikese vahel pendeldavate ning õhukest trumminahka läbivate footonite energiat. Mida enam footoneid trummile impulssi üle kandis, seda suuremad olid raskused üheaegselt trummi koordinaati ning liikumishulka määrata. Sellega näidati, et Heisenbergi tõenäosusprintsiipi kehtib, mitte üllatuslikult, ka makrotasandil.
Eksperimendiga on kavas lähtestada Washingtoni ja Louisiana osariikide teadlaste ehitatavat gravitatsioonilainete detektorit. Relatiivsusteooria kohaselt peaks gravitatsioonilained kahe ruumipuntki vahel põhjustama nihkehälbe.