AHHAA on igatahes uue hingamise leidnud, just viimasel kahel aastal. Sest õigupoolest on see üsna erakordne, kui hästi on Teadlaste Öö end akadeemilises kogukonnas teadvustanud ja kui aktiivselt väga erinevate valdkondade teadlased selles kaasa löövad. Ja näitustega on asjad jälle hästi – kaitsemüsteerium näiteks, kus väga hästi oli suudetud ära tabada õige, st piisavalt tegijaid haarav teema ning kus olemasolev potentsiaal ka korralikult ära realiseeriti. Koostöö Lõunakeskusega, visa maja ehitamine, Eesti kõige vahvam ametinimetus, oskus pidevalt “pildil” olla … jne.
Jne. Meie lugupidamine.